Kuidas OÜ lõpetada ja ettevõte likvideerida: sammud ja maksud

Kui te Eesti OÜ-d enam ei vaja, on teil tavaliselt kaks võimalust: ettevõte likvideerida või seda edasi ülal pidada. Ettevõtte hülgamine ei ole lahendus. Kohustused jäävad alles ja juhatuse liikmetele võidakse määrata isiklikke trahve. Allpool selgitame, kuidas ettevõtte lõpetamine ja likvideerimine käib ning mis maksud sellega kaasnevad.

Mis vahe on ettevõtte lõpetamisel ja likvideerimisel?

Selles juhendis tähendavad ettevõtte lõpetamine ja ettevõtte likvideerimine sama asja, nimelt OÜ vabatahtlikku likvideerimist, mille lõpus ettevõte registrist kustutatakse.

Igapäevases keeles öeldakse lõpetamine, registris näete aga märget „likvideerimisel“, mis lisandub ettevõtte nimele pärast osanike otsust. Sellest hetkest ettevõte enam ei tegutse, vaid tegeleb ainult oma tegevuse lõpetamisega. Kui teie olukord on teistsugune, näiteks ettevõttel on võlgu, mida ta tasuda ei suuda, küsige nõustajalt, kas vabatahtlik likvideerimine on õige tee.

Millised võimalused ettevõtte lõpetamiseks on?

OÜ-ga saab teha kolme asja: selle likvideerida, kasutada lühemat kustutamise teed, mis sobib vähestele, või hoida seda teadlikult tegevuseta. Neljas variant, ettevõtte hülgamine, on kõige halvem.

Kuidas toimub OÜ likvideerimine samm-sammult?

OÜ likvideerimine koosneb seitsmest sammust: osanike otsus, kanne registrisse, teade võlausaldajatele, nõuete esitamise tähtaeg, tegevuse lõpetamine, lõppbilanss koos jaotusplaaniga ja kustutamine.

1. Osanike otsus. Osanikud otsustavad ettevõtte lõpetada ja määravad likvideerija, tavaliselt olemasoleva juhatuse liikme. Nõutav on kvalifitseeritud häälteenamus.
2. Kanne registrisse. Lõpetamine registreeritakse ja ettevõtte nimele lisandub märge „likvideerimisel“. Sellest hetkest ettevõte enam ei tegutse, vaid tegeleb ainult oma tegevuse lõpetamisega.
3. Teade võlausaldajatele. Teade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja teadaolevaid võlausaldajaid teavitatakse otse.
4. Nõuete esitamise tähtaeg. Võlausaldajatel on teatest neli kuud nõuete esitamiseks. See tähtaeg tuleneb seadusest ja seda ei saa lühendada, isegi kui ettevõttel pole ühtegi võlausaldajat.
5. Tegevuse lõpetamine. Võlad tasutakse, lepingud lõpetatakse ja vara müüakse. Esitatakse kõik esitamata deklaratsioonid ja lõplik majandusaasta aruanne.
6. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Likvideerija koostab need ja esitab osanikele. Sellest hetkest jookseb veel üks seadusest tulenev tähtaeg, enne kui ettevõtte saab kustutada.
7. Kustutamine. Likvideerija esitab avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks.

Mõned asjad tasub enne alustamist registrilt või nõustajalt üle küsida. Kui pikk on tähtaeg pärast lõppbilansi esitamist? Millises vormis osanike otsus ja lõppbilanss registrisse jõuavad? Milliseid dokumente tuleb kustutamise avaldusele lisada? Vastused tulenevad seadusest ja registri praktikast.

Kui kaua ettevõtte lõpetamine kestab?

Lihtsa ja vaidlusteta juhtumi puhul kestab ettevõtte lõpetamine kuus kuni kaheksa kuud, millest suurem osa on ootamine.

Ooteperioode on kaks. Võlausaldajatel on avaldatud teatest neli kuud nõuete esitamiseks ja see tähtaeg jookseb ka siis, kui ettevõttel pole ühtegi võlausaldajat. Pärast lõppbilansi esitamist jookseb veel üks seadusest tulenev tähtaeg. Ootamist ei saa kellelegi makstes lühendada, küll aga saab ära hoida selle pikenemise: kui kõik deklaratsioonid ja aruanded on enne alustamist esitatud, ei jää menetlus puuduvate esitiste taha kinni.

Mis maksab OÜ likvideerimine?

OÜ likvideerimise riigilõivud on kümneid eurosid ning korras raamatupidamisega tavalise ettevõtte teenustasu on paarsada eurot.

Riigilõivud on väikesed ja neid makstakse registrikannete ning avaldatud teate eest. Suurem kulu on töö: lõplik majandusaasta aruanne, esitamata deklaratsioonid ja likvideerija haldustöö. Kui raamatupidamine on kolm aastat ajast maas, tuleb esmalt teha järeltöö, ja see maksab tavaliselt rohkem kui likvideerimine ise. Lõpliku aruande saab tellida ka eraldi: majandusaasta aruande koostamine algab 190 eurost, kui me ettevõtte raamatupidamist igakuiselt ei tee.

Pakkumist võrreldes küsige kolme asja. Kas hinna sees on lõplik majandusaasta aruanne? Kas esitamata deklaratsioonid on hinnas või eraldi? Kas varasemate aastate järeltöö on hinnastatud eraldi?

Hinda mõjutavad kõige rohkem raamatupidamise seis ja esitamata aruannete arv, sest neist sõltub, kui palju tööd on vaja enne menetlust ja selle ajal. Korras raamatupidamisega ettevõtte puhul on kulu ennustatav. Kui raamatupidamine on maha jäänud, laske kõigepealt hinnata järeltöö maht.

Millal on ettevõtte lõpetamine mõistlikum kui tegevuseta hoidmine?

Ettevõtte lõpetamine on mõistlikum kui tegevuseta hoidmine siis, kui te ei kasuta ettevõtet järgmise aasta või kahe jooksul. Tegevuseta hoidmine maksab 400 kuni 700 eurot aastas, likvideerimine aga on ühekordne kulu.

Otsus sõltub kolmest asjast: kas ettevõtet on tulevikus vaja, mis seisus on raamatupidamine ja kas osanikud on ühel meelel. Allolev tabel toob neli tüüpilist olukorda ja näitab, mis tuleb igaühel esmalt teha.

Millised maksud kaasnevad ettevõtte likvideerimisega?

Ettevõtte likvideerimisel maksustatakse osanikele jaotatud jaotamata kasum samamoodi nagu dividend, 22/78 netosummast, ja nõuetekohaselt sissemakstud osakapitali saab üldjuhul tagastada ilma tulumaksuta.

Arvutuse loogika on lihtne: 22/78 võetakse osanikele netona makstavast summast, nii et 22% on tulumaksu osa ettevõttest väljuvast kogusummast. Allolev tabel näitab kolme näidet.

Osakapitali tagastamise lihtsus sõltub sellest, mis asutamisel tehti. Kui osakapitali sissemakse jäi tegemata või registreerimata, ei kehti tulumaksuvaba tagastamine automaatselt. Seega võib asutamisel tehtud otsus osakapitali sissemakse edasi lükata mõjutada likvideerimist ka aastaid hiljem. Kontrollige enne otsust, kas osakapital on tegelikult sisse makstud ja registris kirjas.

Teie enda elukohariik võib saadut seejärel maksustada. Seda otsustavad selle riigi reeglid, mitte Eesti omad.

Kas raha tasub osanikele välja maksta enne või likvideerimise käigus?

Ettevõtte tulumaksu määr on mõlemal juhul sama, sest likvideerimisel jaotatud jaotamata kasum maksustatakse samamoodi nagu dividend, 22/78 netosummast.

Valik puudutab seega ajastust ja seda, kuidas osaniku elukohariik saadud summa maksustab. Ettevõttesse jäetud kasumilt on maks 0%, kuni seda ei jaotata, nii et maks tekib alles väljamaksel. Enne ettevõtte sulgemist tasub raamatupidajaga läbi arvutada, kui palju on jaotamata kasumit ja sissemakstud osakapitali. Siis näete ka, kui suur osa summast jõuab osanikele netona kätte. Taustaks on kasulikud kirjutised 0% tulumaksust ja dividendi ja palga valikust.

Millised muud maksuküsimused tuleb enne likvideerimist lahendada?

Enne likvideerimist tuleb lahendada käibemaks, esitamata deklaratsioonid ja võimalikud palgamaksud, kuid täpse korra kinnitavad maksuamet ja register.

Tulumaks jaotatavalt kasumilt on ainult üks osa pildist. Võrdluseks on kasulik teada, mis määrad ettevõttes muidu kehtivad. Käibemaks on 24% alates 1. juulist 2025 ja käibedeklaratsioon (KMD) tuleb esitada järgmise kuu 20. kuupäevaks. Sotsiaalmaks on 33%, töötuskindlustusmakse on 1,6% töötajalt ja 0,8% tööandjalt ning majandusaasta aruanne tuleb esitada 30. juuniks. Need küsimused tasub oma raamatupidajaga läbi käia:

• Kas ettevõte on käibemaksukohustuslane ja millal ning kuidas see registreering lõpetatakse?
• Kas ja millise kuu eest tuleb viimane KMD esitada?
• Kas likvideerimisel müüdava vara pealt tuleb käibemaksu arvestada?
• Kas töötajatele või likvideerijale makstav tasu kannab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid?
• Kas maksuametil on veel avatud kohustusi, mis kustutamist takistavad?

Nendele küsimustele vastab maksuamet või raamatupidaja lõppbilansi põhjal. Selliste küsimuste jaoks sobib maksunõustamine.

Mida teha enne likvideerimise alustamist?

Enne likvideerimise alustamist tuleb esitada kõik esitamata deklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Maksuamet ei anna heakskiitu ettevõttele, kellel on deklaratsioone puudu, ja register ei kustuta ettevõtet ilma maksuameti heakskiiduta.

Kui menetlust alustatakse ajal, mil kolm majandusaasta aruannet on esitamata, jääb likvideerimine kinni. Samal ajal tuleb maksta ülalpidamiskulusid ettevõtte eest, mis ei saa tegutseda ega lõppeda. Tehke seetõttu enne alustamist järgmist:

• Kontrollige, et iga varasem majandusaasta aruanne on esitatud. Tähtaeg on igal aastal 30. juuni, ja esitamata aruande saab tuua korda ka tagantjärele.
• Kontrollige, et käibedeklaratsioonid on esitatud, kui ettevõte on käibemaksukohustuslane.
• Tasuge võlad, lõpetage lepingud ja müüge vara, et lõppbilanss oleks selge.
• Kui raamatupidamine on mahajäänud, laske kõigepealt teha raamatupidamise taastamine, sest see maksab sageli rohkem kui likvideerimine ise.

Kas ettevõtte saab lihtsustatud korras kustutada?

Lühem kustutamise tee võib olla võimalik ainult siis, kui ettevõte pole kunagi tegutsenud, tal pole vara ega võlgu ja kõik osanikud on ühel meelel.

See tee sobib vähematele ettevõtetele, kui sageli loodetakse: üks väljastatud arve või liikumistega pangakonto viib ettevõtte tavaliselt sellest välja. Kas teie ettevõte tingimustele vastab, otsustab register. Seda tasub küsida enne, kui osanike otsuse allkirjastate.

Millal tasub ettevõtet hoida tegevuseta?

Tegevuseta hoidmine maksab umbes 400 kuni 700 eurot aastas ja on odavam kui likvideerimine ning uuesti registreerimine, kui kasutate ettevõtet aasta või kahe jooksul uuesti.

Summa katab kontaktisiku, juriidilise aadressi ja lühikese majandusaasta aruande. Tehke see valik teadlikult ja pange tähtajad kalendrisse. Muidu võite kolm aastat hiljem avastada, et register on omal algatusel alustanud kustutamist. Kohustused, mis tegevuseta ettevõttel säilivad, on kirjas eraldi juhendis.

Kas likvideerimise saab läbi viia kaugteel?

Kogu likvideerimise saab läbi viia kaugteel, sest iga otsus, esitis ja allkiri toimib digitaalse ID-ga.

See kehtib ka e-residendile, kes saab ettevõtte lõpetada Eestisse tulemata.

Praktikas tähendab see, et osanike otsused, registrile esitatavad dokumendid ja aruanded allkirjastatakse digiallkirjaga ning omanik ei pea selleks Eestis viibima. Kui osanikke või juhatuse liikmeid on mitu, leppige digiallkirjade andmise kord kokku varakult, et ükski samm ei jääks ühe inimese kättesaadavuse taha.

Mida küsida registrilt ja nõustajalt enne alustamist?

Enne alustamist tasub registrilt ja nõustajalt küsida seitset asja, sest neist sõltuvad aeg, hind ja maksud.

• Kui pikk on seadusest tulenev tähtaeg pärast lõppbilansi esitamist ja millal see täpselt algab?
• Millistes dokumentides ja millises vormis esitatakse osanike otsus, lõppbilanss ja jaotusplaan?
• Kes võib olla likvideerija ja kas ta peab olema juhatuse liige?
• Kas ettevõtte pangakonto tuleb enne kustutamist sulgeda ja millal?
• Kas lühem kustutamise tee on teie ettevõtte puhul üldse võimalik?
• Kui palju on enne jaotamist jaotamata kasumit ja kui palju sissemakstud osakapitali?
• Kas maksuameti ees on avatud kohustusi, mis tuleb enne kustutamist lahendada?

Kui mõne küsimuse vastus on „ei tea“, tuleb see selgeks teha enne osanike otsuse allkirjastamist, mitte pärast. Täpsed vastused annavad register, maksuamet või nõustaja.

Kuidas SPATIAL EYE OÜ ettevõtte lõpetamisel aitab?

SPATIAL EYE OÜ koostab lõpliku majandusaasta aruande, esitab esitamata deklaratsioonid ja toob korda varasemad aastad, et likvideerimine ei jääks kinni.

Likvideerija on tavaliselt olemasolev juhatuse liige, nii et osanike otsus ja allkirjad jäävad teile. Meie teeme likvideerimiseks vajaliku töö: viime raamatupidamise korda ning esitame aruanded ja deklaratsioonid. Küsige pakkumist enne otsust, sest hind sõltub sellest, mis seisus ettevõtte raamatupidamine praegu on.

Korduma kippuvad küsimused

Sildidettevõtte lõpetaminevabatahtlik likvideerimineregistrist kustutamine

See leht on üldiseks teabeks. Täpsema vastuse saamiseks võtke meiega ühendust ja saate isikliku soovituse.

Tagasi artiklite juurde