Maksuargument on tugev ja parem, kui enamik juhendeid ütleb
Eesti äriühing ei maksa jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt tulumaksu. Maks tekib alles jaotamisel määraga 22%, arvestatuna 22/78 netoväljamaksest. Kui võtate välja 78 000 eurot, on maks 22 000 eurot. Kui jätate kasumi ettevõttesse kaubavaru või riiulite rahastamiseks, on määr null nii kaua, kui raha seal on. Ettevõttele, kelle kasv istub laovarus, on see päris käibekapitali eelis, mitte jutupunkt.
Kolm hiljutist muudatust tasub selgelt välja öelda, sest suur osa juhenditest eksib nende osas siiani. Soodsam 14/86 määr regulaarsetelt väljamaksetelt kaotati 1. jaanuarist 2025 koos 7% dividendide kinnipeetava maksuga. Kahe protsendi suuruse julgeolekumaksu aastaselt tekkinud kasumilt tunnistas Riigikogu 19. juunil 2025 kehtetuks enne, kui see jõustuda jõudis. Ja kavandatud tõus 22 protsendilt 24 protsendile jäeti 2025. aasta septembri eelarveprotsessis ära.
Julgeolekumaksu kaotamine on olulisem, kui selle määr aimata laseb. See oleks maksustanud kasumit olenemata sellest, kas seda jaotatakse, ja oleks murdnud kogu jaotamata kasumi nulliprotsendise loogika. See maks on surnud ja 24 protsenti samuti. Kui juhend ütleb, et Eesti ettevõtte tulumaks on 2026. aastal 24%, on see aegunud.
Kus Eesti päriselt võidab
- Elekter. Eesti ärikliendi elektri hind oli 2025. aasta märtsis umbes 0,147 eurot/kWh, mida on nimetatud 79 protsendiks Euroopa keskmisest. Eurostati järgi oli ELi mittekodutarbija keskmine 2025. aasta teisel poolel 0,1837 eurot/kWh ja Saksamaal 0,2264 eurot/kWh. Eesti on Saksamaast umbes 35% odavam, mis loeb jahutatud lao, automaatika ja pikkade valgustustundide juures
- Muuga sadama sügavus. Looduslik sügavus kuni 18 m, 17 km Tallinnast ida pool, mis võtab vastu üle 300 m pikkuseid ja 50 m laiuseid laevu. See on sügavam vesi kui enamikul Läänemere konkurentidest ja kohapeal on vabatsoon
- Põhjala ja Baltikumi ulatus. Helsingi on 85 km ja kahetunnine praam, uksest ukseni umbes kolm tundi väga tiheda graafikuga liinil. Riia on umbes 310 km ja neli tundi maanteed, Vilnius umbes kuus, Stockholm otsene öine praam. Soome teenindamiseks on Eesti üks parimaid asukohti ELis
Kus Eesti kaotab: laopinna üür ja tööjõud
Üür ja palgad on täitmisoperatsiooni kaks suurimat kulurida ja Poola võidab Eestit mõlemal.
- Tallinna ja Harjumaa küsitavad üürid 2026. aasta septembris: 6,90 kuni 7,90 eurot/m2 kuus. Need on väikesed lao- ja büroopinnad, millel on suuruse lisatasu, seega päris suur laohoone jääks allapoole
- Riia küsitavad üürid: 5,30 kuni 5,50 eurot/m2 kuus
- Varssavi tippklassi A-pinnad: 3,80 kuni 5,80 eurot/m2 kuus
- Poola regionaalturud ehk Lodz, Sileesia, Wroclaw ja Poznan: 3,04 kuni 5,22 eurot/m2 kuus, millele lisandub haldustasu 0,40 kuni 0,95 eurot. Poola A-klassi vakantsus on 5 kuni 8 protsenti ja regioonides 7 kuni 12 protsenti, see tähendab üürniku turgu
Tööjõud räägib sama lugu vaiksemalt. Eesti alampalk tõuseb 1. aprillil 2026 946 euroni kuus, tõus 6,8 protsenti. Keskmine brutopalk oli 2026. aasta teises kvartalis 2243 eurot kuus, aastaga 5,5 protsenti rohkem, veonduse ja logistika keskmine 1649 eurot. Tööandja sotsiaalmaks on 33% ja töötuskindlustusmakse 0,8%, seega korrutatakse brutopalk kordajaga 1,338: 1649 eurot bruto maksab tööandjale 2206 eurot kuus. 2000 euro bruto juures saab töötaja kätte 1657,84 eurot ja kogu maksukiil on umbes 38%.
Üks detail tabab hooajalist tegevust valusalt. Sotsiaalmaksu tuleb maksta kuu miinimumkohustuselt sõltumata tegelikest tundidest, vähemalt 292,38 eurot töötaja kohta kuus, mistõttu on osalise ja väikese koormusega mehitamine proportsionaalselt kallim, kui määrad lubavad. Just seda mudelit neljanda kvartali tipphooaeg vajab. Eesti palgad kasvavad 5 kuni 6 protsenti aastas. See on lähenev, mitte odav tööjõuturg. Saksamaad ja Madalmaid ta lööb, Poolale kaotab.
Tallinnast Berliini on umbes 1545 km, mitte 1042
Eesti asub ELi kirdenurgas ja iga maanteesaadetis läände liigub lõunasse mööda Via Balticat läbi Läti, Leedu ja Poola. Alternatiivset maismaateed ei ole, sest Venemaa ja Valgevene koridorid on tavapärasele kaubatransiidile suletud. Berliini on umbes 1545 km ja 18 tundi 10 minutit sõitu, Varssavisse umbes 1100 km ja 13 tundi.
Tallinnast Berliini kohta leiate laialt tsiteerituna 1042 km. See on kahe linna vaheline suurringjoone kaugus, mitte maanteekaugus, ja veok ei lenda. Selle kasutamine alahindab teekonda umbes 500 km ja ligi kuue tunni võrra. Kontrollige iga kaugus üle, enne kui see mudelisse läheb.
Meritsi on Tallinnast Lübeckisse umbes 756 meremiili ehk ligikaudu kaks päeva ja 17 tundi, kuid väljumine on ainult iga ühe kuni kahe nädala tagant. E-kaubanduse jaoks tapab asja sagedus, mitte sõiduaeg. Järgmise päeva tarne Saksa tarbijale on konkurentsi lähtejoon ja Eesti seda ei suuda. Prantsuse tarbija on Tallinnast kolme kuni viie päeva kaugusel ja Poolast või Madalmaadest ühe kuni kahe päeva kaugusel odavamalt.
Muuga on hea sadam, mis töötab tublisti alla võimsuse
Vara ise on päris: 600 000 TEU aastast konteinervõimsust, 86 500 m2 varjualust laopinda ja raudteeühendus kuue rongiga päevas ning umbes pool Tallinna Sadama kaubamahust ja umbes 40 protsenti Eesti transiitkaubast. Aus probleem on kasutus. Tallinna Sadam käitles 2025. aasta esimeses kvartalis 62 532 TEU-d, mis annab aastas umbes 250 000 TEU-d 600 000 TEU võimsuse kohta ehk ligikaudu 40 protsenti. Rotterdam liigutab umbes 14 miljonit TEU-d.
Muuga on regionaalne fiidersadam, mitte ookeaniliinide värav. Aasia konteiner käib Rotterdamis, Hamburgis, Antwerpenis või Gdanskis ja tuuakse Tallinna väiksema laevaga, mis lisab aega ja ühe ümberlaadimise. Vaba võimsus on regionaalse jaotuskeskuse ehitajale päriselt kasulik. Ookeaniväravat see ei asenda.
Rail Baltica ei ole miski, millele panustada
Üle 40 protsendi põhitrassist on kolmes Balti riigis ehituses või ehitusvalmis ja Eestis on üle 100 km aktiivses ehituses. Esimese etapi siht on 2030. Projektil on ka pikk ja dokumenteeritud kulude ületamise ning edasilükkumiste ajalugu. Ärge modelleerige Rail Baltica kasu enne 2031. aastat ja pange oma plaan proovile eeldusel, et see ei anna kunagi konkurentsivõimelist kaubaveo ökonoomikat.
E-residentsus lubab ettevõtet omada, mitte ladu pidada
E-residentsus annab OÜ kaugasutamise, digiallkirja, ligipääsu e-teenustele, kaugdeklareerimise ja pangataotluste esitamise eemalt. Ametlik seisukoht on selge: digi-ID ei ole elamisluba ja e-residentsus ei anna õigust Eestisse siseneda ega siin elada.
- Ei mingit õigust Eestisse siseneda, siin elada ega töötada. Kolmandate riikide e-residendid vajavad viisavaba sisenemist, pikaajalist viisat või elamisluba
- Ei mingit teed laotöötajate sissetoomiseks. Kolmandate riikide töötajad vajavad elamis- ja tööluba tavapärase sisserände kvoodi raames, mis on pingelisel tööjõuturul päris piirang
- Laoüürileping eeldab tegelikku Eesti tegevuskohta ning tegutsev täitmisettevõte vajab kohapealset juhtimist, tööohutuse vastutust ja kauba füüsilist vastuvõttu. Midagi sellest ei ole kaugelt tehtav
- E-residentsuse enda juhend hoiatab, et teie tegevus välismaal võib tekitada teie Eesti ettevõttele maksustatava kohaloleku, ja rõhutab, et e-residentsus ei ole maksuresidentsus
See on ettevõtte haldamise tööriist ega olnud kunagi tegevusmudel. Lepingu- ja kasumi hoidmise kihi jaoks töötab see hästi. Oma lao kaugelt pidamiseks mitte.
Struktuur, mis kaks vastust kokku viib
Kasutage Eestit õigusliku ja maksukoduna, mitte ainsa füüsilise sõlmena. Praktikas tähendab see Eesti OÜ-d lepingu- ja kasumi hoidmise vahendina, Põhjala ja Baltikumi täitmisteenuse ostmist kolmanda osapoole mitme kliendiga Eesti 3PL-lt, kes annab hoone, personali ja load, ning Poola või Madalmaade sõlme Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania jaoks.
Kolmanda osapoole 3PL teeb korraga kolme tööd. See läheb e-residentsuse tegevuspiirangutest mööda, sest te ostate teenust, mitte ei pea objekti. See hoiab teid eemal tööjõuturu kõige pingelisemast osast ja Eesti hinnaga üürilepingust. Ja see on püsiva tegevuskoha mõttes kõige turvalisem positsioon, sest sõltumatu mitme kliendiga teenusepakkuja, kes tegutseb oma tavapärase äritegevuse käigus, ei ole teie käsutuses olev koht. Sellel punktil on oma artikkel, sest detailid loevad.
Enamik müüjaid ei peaks midagi kolima
Kui saadate paarsada pakki kuus, ei muuda miski sellest teie ökonoomikat. Müüge sealt, kus teie kaup juba on, kasutage kaugmüügi käibemaksuks ühe akna süsteemi ja tulge küsimuse juurde tagasi siis, kui teine ladu on päris tegevusvajadus, mitte maksuidee. Kauba liigutamine üle piiri toob kaasa käibemaksukohustuslasena registreerimise, tollitöö ja püsiva tegevuskoha küsimuse.
Me oleme raamatupidajad. Suudame modelleerida täitmisplaani Eesti maksu- ja palgapoole ning öelda, kui numbrid seda ei kanna. Lao valik, Poola või Madalmaade tegevus ja välisriigi õigusküsimused vajavad kohalikke spetsialiste.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Eesti sobib ELi täitmiskeskuse asukohaks?
Põhjala ja Baltikumi jaoks jah. Helsingi on uksest ukseni kolm tundi ja Riia neli tundi maanteed. Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania jaoks ei sobi. Tallinnast Berliini on umbes 1545 km ja ookeaniliinide väravat ei ole, Poola või Madalmaad teenindavad neid turge kiiremini ja odavamalt.
Kas Eesti on lao jaoks odavam kui Poola?
Ei, kummalgi peamisel kulureal mitte. Tallinna küsitavad üürid on 6,90 kuni 7,90 eurot m2 eest kuus, Poola regionaalturgudel 3,04 kuni 5,22 eurot ja Varssavi tippklassis 3,80 kuni 5,80 eurot. Ka Eesti palgad on Poola omadest kõrgemad ja kasvavad 5 kuni 6 protsenti aastas.
Kui kaugel on Tallinn Berliinist maanteed mööda?
Umbes 1545 km ehk ligikaudu 18 tundi 10 minutit sõitu mööda Via Balticat läbi Läti, Leedu ja Poola. Paljudel lehtedel korduv 1042 km on kahe linna vaheline suurringjoone kaugus, mitte maanteekaugus.
Kas e-residentsusega saab Eestis ladu pidada?
Ei. E-residentsus võimaldab kaugelt asutada, allkirjastada, deklareerida ja pangaga suhelda, seega ettevõtet omada ja hallata. See ei anna õigust Eestisse siseneda, siin elada ega töötada ega võimalust laotöötajaid sisse tuua. Tegutsev ladu vajab kohapealset juhtimist ja päris tegevuskohta.
Kas Muuga sadam võtab vastu ookeaniliinide konteinerlaevu?
Sügavus on olemas, looduslikult kuni 18 m, mis lubab üle 300 m pikkuseid laevu. Liiklust ei ole. Tallinna Sadam töötas oma 600 000 TEU konteinervõimsusest umbes 40 protsendi ulatuses, mis teeb Muugast regionaalse fiidersadama. Aasia konteinerid tuuakse Rotterdamist, Hamburgist, Antwerpenist või Gdanskist.
Kas peaks Eesti valimisega Rail Baltica valmimist ootama?
Ei. Esimese etapi siht on 2030 ja projektil on dokumenteeritud kulude ületamise ja edasilükkumiste ajalugu. Ärge modelleerige kasu enne 2031. aastat ja katsetage plaani eeldusel, et konkurentsivõimelist kaubaveo ökonoomikat ei tulegi.
SildidEesti täitmiskeskus3PL Eestie-kaubanduse laduMuuga sadamlaopinna üür Tallinnas
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.