Kauba hoidmine Eestis ei nõua iseenesest käibemaksukohustuslasena registreerimist. Seda nõuab peaaegu alati see, mida kaubaga tehakse, ja inimesi tabab esimene liikumine, mitte esimene müük.
Käibemaksukohustus, mida enamik kahe silma vahele jätab
Oma kauba toomine teisest liikmesriigist Eestisse loetakse Eestis ühendusesiseseks kauba soetamiseks. See on maksustatav tehing, see nõuab registreerimist ja see toimub hetkel, mil veok maha laaditakse. Klienti, arvet ega tulu ei ole vaja. Nii tabab see sisuliselt iga ELi päritolu laovaru täiendamise liikumist ja seda jäetakse märkamata, sest jälgitakse müüki, mitte kauba liikumist.
Teine asi, mida teada: künnised, millest olete lugenud, ei ole teie omad. Käibemaksuseaduse paragrahvis 19 olev 40 000 euro suurune aastane registreerimiskünnis ja eraldi 10 000 euro künnis ühendusesisestele soetustele ei kohaldu isikule, kes ei ole Eestis asutatud. Eestis tegevuskohata välismaisele ettevõttele on künnis null ja registreerimine on nõutav esimesest maksustatavast tehingust.
- Oma kauba toomine teisest liikmesriigist Eestisse. Ühendusesisene soetus. Kõige sagedasem ja kõige vähem märgatud alus
- Riigisisene müük Eesti laost Eesti klientidele. Registreerimine kohustuslik ja eratarbijale müügil pöördmaksustamist ei ole
- Ühendusesisene müük Eesti laost. Registreerimine on vajalik, et rakendada nullmäära ja esitada ühendusesisese käibe aruanne
- Import vabasse ringlusse Eestis. Registreerimine on vajalik impordi käibemaksu mahaarvamiseks ja on eeltingimus edasilükkamisele
Nõudmiseni varu ei aita ja sellele ei tohi struktuuri ehitada
Eesti on artikli 17a nõudmiseni varu lihtsustust kohaldanud 1. jaanuarist 2020 ja see tuleb laonduse jutus peaaegu alati üles. See lubab tarnijal viia kauba teadaoleva ja identifitseeritud kliendi ruumidesse ilma sihtriigis registreerimata. Käive loetakse nullmääraga ühendusesiseseks käibeks hetkel, mil klient kauba välja võtab, tingimusel et see toimub 12 kuu jooksul saabumisest, ja tarnijal ei tohi olla Eestis püsivat tegevuskohta.
Täitmisteenuse jaoks kukub see läbi ühel struktuursel põhjusel. Artikkel 17a eeldab ühte identifitseeritud soetajat, kes on teada juba lähetamise hetkel. E-kaubanduse laovaru hoitakse tundmatute tulevaste klientide jaoks. See on konsignatsioonivaru ja konsignatsioonivaru jääb artiklist 17a välja. Ärge ehitage sellele lihtsustusele struktuuri.
Mida ühe akna süsteem lahendab ja mida mitte
Päriselt aitab ühe akna süsteem. Kaugmüügi Eesti laost tarbijatele kõikjal ELis saab deklareerida ühe deklaratsiooniga, mis väldib registreerimist igas sihtriigis. Kümnesse liikmesriiki saatvale müüjale on see vahe ühe ja kümne aruande vahel.
Kuid see ei kaota vajadust Eesti käibemaksunumbri järele. Seda on ikka vaja oma kauba ühendusesiseseks soetuseks, impordi käibemaksu mahaarvamiseks ja edasilükkamise loa eeltingimusena. See on väljamineva tarbijamüügi aruandluse lihtsustus, mitte vabastus kohalikust registreerimisest.
Impordi käibemaksu edasilükkamine ja 12 kuud, mis tuleb enne ära teenida
Kui te impordite Eestisse, mitte ei liiguta kaupa ELi sees, on oluline säte käibemaksuseaduse paragrahvi 38 lõige 2-1. Impordi käibemaks deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 4-1 ja arvatakse samas deklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha, seega netorahaline mõju on null. Importijale on see vahe selle vahel, kas rahastada piiril 24% kauba maksumusest või mitte midagi.
- Käibemaksukohustuslasena registreeritud vähemalt eelneva 12 järjestikuse kuu jooksul
- Eelneva 12 kuu jooksul ei tohi olla hilinenud käibedeklaratsioone
- Eelneva 12 kuu jooksul ei tohi olla maksuvõlga
- Taotlus esitatakse e-MTA LUBA süsteemis, otsus tuleb 30 päeva jooksul ja kauba osas antakse luba tähtajatult
Vastasutatud ettevõte ei saa esimesel aastal impordi käibemaksu edasilükkamist. 12 kuu nõudest mööda ei saa, seega planeerige esimese aasta rahavoog nii, et impordi käibemaks tuleb piiril päriselt ära maksta, ja pange LUBA taotlus kalendrisse kuusse, mil kõlblikuks saate.
Tolliladu on esimese aasta alternatiiv
Tolliladustamisele või ajutisele impordile suunatud kaubalt ei teki impordi käibemaksu enne vabasse ringlusse lubamist. Just see teeb tollilaost praktilise vastuse esimeseks tegevusaastaks ja sageli kauemakski: käibemaks makstakse siis, kui kaup lahkub laost Eesti turule, mitte siis, kui see riiki saabub.
Püsiv tegevuskoht: ebatavaliselt soodne olukord
Siin on Eesti päriselt erinev ja põhjus on tehniline. Eesti allkirjastas mitmepoolse instrumendi, mis Eesti suhtes jõustus 1. mail 2021, kuid võttis üle ainult miinimumstandardi ja lühikese loetelu valikulisi sätteid, sealhulgas artiklis 7 oleva peamise eesmärgi testi. Ühtegi püsiva tegevuskoha artiklit ei võetud, seega ei valinud Eesti artikli 13 puhul ei varianti A ega varianti B. Kuna see artikkel toimib ainult kokkulangevate teadete korral, jääb artikli 5 lõige 4 igas Eesti maksulepingus BEPS-i eelsesse kujju.
Selle sõnastuse järgi on rajatiste kasutamine üksnes kauba ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks ning kaubavaru hoidmine üksnes ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks automaatsed ja kategoorilised välistused. Neile ei kohaldu eraldi ettevalmistava või abistava tegevuse test, mille variant A oleks just kehtestanud. Artikli 13 lõike 4 killustamisvastane reegel Eesti lepingutele samuti ei kohaldu.
Üks hoiatus. Me kinnitasime selle Rahandusministeeriumist ja ühest suurest audiitorfirmast, kuid mitte Eesti OECD-le hoiule antud reservatsioonide ja teadete dokumendi vastu, mida me avada ei saanud. Käsitlege seda seisukohana, mitte kontrollitud õigusena, ja laske see enne tuginemist konkreetse maksulepingu vastu üle kontrollida.
Eesti riigisisene õigus on lepingust laiem
Tulumaksuseadus määratleb püsiva tegevuskoha kui majandusüksuse, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Määratlus tugineb majandustegevusele, mitte kindlale kohale, ja riigisiseses sõnastuses ei ole ettevalmistava või abistava tegevuse erandit. Maksu- ja Tolliameti juhis ütleb, et see välistus kohaldub üksnes maksulepingu sätete alusel.
Seega teeb kogu kaitsetöö ära maksuleping. Lepinguriigi resident, kes hoiab siin kaupa, on kaitstud muutmata artikli 5 lõikega 4 ja risk on madal. Lepinguta riigi residendil ei ole mingit erandit. Peamise eesmärgi test Eesti lepingutele kohaldub, seega struktuur, mille peamine eesmärk on artikli 5 lõike 4 välistuse saamine, on igal juhul haavatav.
Täitmisteenus ei ole üksnes ladustamine ega kohaletoimetamine
Sõna üksnes teeb artikli 5 lõikes 4 päris tööd ja just siin enamik täitmislahendusi nõrgeneb. Kaasaegne täitmisteenus teeb palju enamat kui kauba hoidmine: komplekteerimine ja pakkimine, komplektide koostamine, märgistamine, kvaliteedikontroll, tagastuste käitlemine, klienditugi ja vahel kerge koostetöö. Mida laiem on lisandväärtusteenuste ring, seda nõrgemaks välistus muutub, ja eriti tagastuste käitlemist loetakse sageli pelgast kohaletoimetamisest kaugemale minevaks. Praktikas asub risk skaalal, kõige turvalisem eespool.
- Kolmanda osapoole mitme kliendiga 3PL turutingimustel. Teenusepakkuja on sõltumatu esindaja, kes tegutseb oma tavapärase äritegevuse käigus. Madalaim risk ja põhjus, miks seda struktuuri tavaliselt soovitatakse
- Kolmanda osapoole 3PL, kus teil on eraldatud või ainuõiguslik pind, teie bränd ja teiepoolne personali juhendamine. Risk on oluliselt kõrgem: see hakkab välja nägema teie käsutuses oleva kindla kohana
- Teie enda üüritud ladu teie enda töötajatega. Teie käsutuses olev äritegevuse koht koos personaliga. Eeldage püsivat tegevuskohta, kui tegevus ei piirdu tõesti ladustamise ja kohaletoimetamisega
Ja kui püsiv tegevuskoht siiski tekib, maksab see kuni väljamakseni 0%
See on lohutus ja see on suur. Kuna Eesti maksustab ainult jaotatud kasumit, ei maksa Eesti püsiv tegevuskoht midagi seni, kuni kasumit sealt välja ei võeta, ja siis 22/78 väljavõetud summalt. Kohustusi see toob: registreerimise enne tegevuse alustamist, muudatuste ja likvideerimise teatamise viie tööpäeva jooksul ning päris halduskoormuse. Mida see kaasa ei too, on jooksev kasumimaksu leke, mis tekiks Saksamaa või Prantsusmaa püsiva tegevuskoha puhul.
Enamikul müüjatest ei ole seda vaja
Kui saadate paarsada pakki kuus, on õige vastus peaaegu alati müüa edasi sealt, kus kaup juba on, ja deklareerida kaugmüük ühe akna süsteemis. Kauba toomine Eestisse toob kaasa käibemaksukohustuslasena registreerimise, tolliküsimuse ja püsiva tegevuskoha küsimuse. Tehke seda siis, kui on tegevuslik põhjus, mitte sellepärast, et struktuur kõlas efektiivselt.
Ja üks piir. Lepingu seisukoht sõltub sellest, milline leping teile kohaldub, ja püsiva tegevuskoha analüüs sõltub sellest, mis hoones päriselt toimub, mitte sellest, mida leping ütleb. See on nõustamine teie enda asjaoludel, mitte midagi, mida artikkel ära otsustada saab. Me oleme raamatupidajad: teeme Eesti käibemaksukohustuslasena registreerimise, deklaratsioonid, edasilükkamise taotluse ja püsiva tegevuskoha registreerimise. Me ei anna õiguslikke arvamusi teise riigi lepingupositsiooni kohta.
Korduma kippuvad küsimused
Kas mul on vaja Eesti käibemaksunumbrit, kui hoian kaupa Eestis?
Peaaegu kindlasti. Kauba hoidmine iseenesest registreerimist ei nõua, kuid oma kauba toomine siia teisest liikmesriigist on ühendusesisene soetus ja nõuab. Eestis asutamata ettevõttele on künnis null, seega registreerimine on nõutav esimesest maksustatavast tehingust.
Kas oma kauba toomine Eestisse tekitab käibemaksukohustuse?
Jah. Oma kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse loetakse ühendusesiseseks soetuseks, mis on maksustatav tehing ja nõuab registreerimist. See toimub mahalaadimisel, ilma müügi, arve või kliendita.
Kas ühe akna süsteem tähendab, et Eestis registreerima ei pea?
Ei. Ühe akna süsteem lubab deklareerida kaugmüügi tarbijatele üle ELi ühe deklaratsiooniga ja väldib registreerimist igas sihtriigis. Eesti käibemaksunumbrit on ikka vaja oma kauba ühendusesiseseks soetuseks, impordi käibemaksu mahaarvamiseks ja edasilükkamiseks.
Kas kauba ladustamine Eestis tekitab püsiva tegevuskoha?
Sageli mitte, kui kohaldub maksuleping. Eesti ei võtnud üle mitmepoolse instrumendi artiklit 13, seega artikli 5 lõike 4 ladustamise ja kohaletoimetamise välistused jäävad kategoorilisteks. Kuid täitmisteenus koos komplekteerimise ja tagastustega ei ole üksnes ladustamine ega kohaletoimetamine ning riigisiseses õiguses erandit ei ole.
Kas saan esimesel aastal impordi käibemaksu edasi lükata?
Ei. Paragrahvi 38 lõige 2-1 nõuab käibemaksukohustuslasena registreeritust vähemalt eelneva 12 järjestikuse kuu jooksul, ilma hilinenud deklaratsioonide ja maksuvõlata. Vastasutatud ettevõte esimesel aastal ei kvalifitseeru, seega tolliladu on tavaliselt esimese aasta alternatiiv.
Kas nõudmiseni varu lihtsustus sobib e-kaubanduse täitmisteenusele?
Ei. Artikkel 17a eeldab ühte identifitseeritud soetajat, kes on lähetamise hetkel teada, ja kaup tuleb välja võtta 12 kuu jooksul. Täitmisteenuse laovaru hoitakse tundmatute tulevaste klientide jaoks, mis teeb sellest konsignatsioonivaru ja jätab lihtsustusest välja.
Sildidkäibemaksukohustuslaseks registreeriminekauba ladustamine Eestispüsiv tegevuskohtimpordi käibemaksu edasilükkaminenõudmiseni varu
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.