Siin aetakse omavahel segamini kaks küsimust, millel on väga erinevad vastused. Esimene on see, mida Hispaania resident peab Eesti äriühingu kohta deklareerima, ja see tähendab peamiselt ühte teabedeklaratsiooni märtsikuise tähtajaga. Teine on see, kus selle äriühingu kasumi maks tegelikult tekib, ja paljude lugejate puhul on aus vastus, et Hispaanias. Võtame need järjekorras, milles inimesed nende pärast muretsevad, ja jätame lõppu küsimuse, mis loeb kõige rohkem ja mida küsitakse kõige vähem: kas Hispaania maksuhaldur peaks teie Eesti OÜd üldse Hispaania äriühinguks.
Modelo 720 pärast Euroopa Kohtu otsust C-788/19
Euroopa Kohus tegi 27. jaanuaril 2022 asjas C-788/19 Hispaania vastu otsuse. Hispaania vastas sellele seadusega Ley 5/2022, de 9 de marzo, mis avaldati riigi teatajas 10. märtsil 2022 ja jõustus järgmisel päeval. Ära kadus neli asja. Põhjendamata varakasvult arvestatud 150 protsendi suurune proportsionaalne trahv seaduse Ley 7/2012 lisasätetest 1 ja 2. Modelo 720 eraldi karistuskord üldise maksuseaduse lisasättes 18 koos 5000 euroga iga andmeühiku eest ja 10 000 euro suuruse alammääraga. LIRPF artikli 39 lõige 2, mis muutis sellise varakasvu aegumatuks. Ja LIS artikli 121 lõige 6, mis oli sama reegel äriühingutele.
Lugege see koht tähelepanelikult läbi, sest suur osa avaldatud hispaaniakeelsest sisust ei ole järele jõudnud. Konfiskeeriva iseloomuga trahvid tunnistati kehtetuks. Deklareerimiskohustus ise mitte. Modelo 720 on endiselt olemas, sellel on endiselt märtsikuine tähtaeg ja Eesti OÜ osalus läheb endiselt sellele vormile.
Praegu kehtib teabedeklaratsioonide tavakord üldise maksuseaduse artiklites 198 ja 199. Esitamata jätmine või hilinenud esitamine pärast maksuhalduri nõuet: 20 eurot andmeühiku kohta, alammäär 300 eurot, ülemmäär 20 000 eurot. Omal algatusel hilinenult esitades poolitab artikli 198 lõige 2 kõik numbrid: 10 eurot andmeühiku kohta, alammäär 150, ülemmäär 10 000, ja artikli 199 trahv otsa ei lisandu. Tähtajaks esitatud deklaratsiooni ebaõiged või puudulikud andmed: 20 eurot andmeühiku kohta, alammäär 300 eurot. Maksuhaldur käsitab igat plokki eraldi kohustusena, seega trahvid arvestatakse ploki kaupa.
Üks jääkrisk väärib ausat väljaütlemist. Deklareerimata välisvara võib endiselt maksustada põhjendamata varakasvuna LIRPF artikli 39 lõike 1 alusel, millele kohaldub nüüd tavapärane nelja-aastane aegumistähtaeg. See on hoopis teine loom kui piiramatu tagasivaade, kuid see ei ole olematu risk.
Millisesse Modelo 720 plokki Eesti osalus kuulub
Kolm plokki, kolm eraldi kohustust, igal oma 50 000 euro suurune lävend seisuga 31. detsember:
- Plokk 1, RGAT artikkel 42 bis: välisriigi finantsasutuses hoitavad kontod, tunnusega C
- Plokk 2, RGAT artikkel 42 ter: välismaal hoitavad, hallatavad või saadud väärtpaberid, õigused, kindlustused ja annuiteedid, tunnustega V, I ja S
- Plokk 3, RGAT artikkel 54 bis: välismaal asuv kinnisvara ja sellega seotud õigused, tunnusega B
Eesti OÜ osalus on plokk 2, artikkel 42 ter, tunnus V - valores o derechos representativos de la participacion en cualquier tipo de entidad juridica. See ei ole valikuline ja on selle lugejarühma üks kõige sagedamini tegemata jäetud deklaratsioone. Aken on 1. jaanuarist 31. märtsini järgmisel aastal, seega 31. detsembri 2026 seisuga hoitav vara deklareeritakse 31. märtsiks 2027. Pärast seda tuleb plokk uuesti deklareerida ainult siis, kui selle väärtus kasvas viimati deklareeritud numbriga võrreldes rohkem kui 20 000 eurot, või kui vara võõrandati või konto suleti.
Väärtus leitakse varamaksu reeglite järgi, LIP artikli 16 lõige 1, seisuga 31. detsember. Kui viimane kinnitatud bilanss on auditeeritud märkusteta arvamusega, kasutatakse sealset raamatupidamislikku väärtust. Muul juhul võetakse suurim kolmest: nimiväärtus, viimase kinnitatud bilansi järgne raamatupidamislik väärtus või viimase kolme majandusaasta keskmise kasumi kapitaliseerimine 20 protsendiga. Kolmas ongi lõks: keskmine kasum 10 000 eurot annab kapitaliseerituna juba 50 000, seega kasumlik OÜ ületab lävendi ka siis, kui omakapital jääb sellest kaugele.
Modelo 721 krüptovara kohta ja Modelo 232, mis ei ole teie mure
Modelo 721 on olemas ja on Modelo 720st eraldi vorm. Selle kinnitas Orden HFP/886/2023, de 26 de julio, õiguslik alus on RGAT artikkel 42 quater, mis lisati määrusega RD 249/2023 ja tuleneb 2021. aasta pettusevastasest seadusest. Esimest korda kohaldati seda maksuaastale 2023, esitamisega 1. jaanuarist 31. märtsini 2024, ja aken on igal järgneval aastal sama.
Kaks asja väärivad teadmist. Kohaldamisala on kitsam, kui enamik eeldab: kohustus tekib ainult virtuaalvääringute suhtes, mida hoiab kolmas isik, kes pakub privaatvõtmete hoidmise teenust, seega ise hallatavad rahakotid jäävad Modelo 721 alt välja. Lävendi osas on Hispaania praktikas läbivalt tsiteeritud number 50 000 eurot kokku seisuga 31. detsember, sama 20 000 euro kasvureegliga. Käsitage seda kinnitamata numbrina: me ei suutnud seda sõna-sõnalt välja lugeda ei maksuhalduri materjalist ega määrusest, sest mõlemad viitavad edasi RGAT artiklile 42 quater.
Modelo 232 tuleb selle sihtrühma sisus pidevalt jutuks ja tavaliselt valesti. Selle esitavad juriidilised isikud, mitte füüsilised isikud. Esitajad on äriühingu tulumaksu maksjad, mitteresidendist tulumaksu maksjad, kellel on Hispaanias püsiv tegevuskoht, ja välismaal asutatud tulu omistamise korra alla kuuluvad üksused, kellel on Hispaanias tegevus. Hispaania resident eraisikuna ei esita Modelo 232 tehingute kohta oma Eesti OÜga. Sellist kohustust füüsilisel isikul ei ole, seega enamik selle artikli lugejaid võib selle lause juures peatuda.
Mõju tekib ainult siis, kui teile kuulub või teie kontrolli all on ka Hispaania äriühing, kes teeb Eesti äriühinguga tehinguid. Siis on nad ühise kontrolli kaudu seotud isikud ja Hispaania SL võib pidada esitama: üle 250 000 euro tehinguid ühe seotud isikuga turuväärtuses, üle 100 000 euro teatavate eritehingute puhul või üle 50 protsendi käibest sama liiki ja sama meetodiga hinnatud tehingute puhul. Maksuparadiisi haru siia ei ulatu, sest Eesti ei ole Hispaania koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjas. Tähtaeg on kalendriaasta maksumaksjal november.
Füüsilise isiku jaoks on Hispaania CFC kord LIRPF artikkel 91
Siin viitab suur osa avaldatud hispaaniakeelsest sisust valele seadusesättele. Hispaania residendist füüsilise isiku puhul on kohaldatav säte LIRPF artikkel 91 (Ley 35/2006), mitte LIS artikkel 100. LIS artikkel 100 kehtib Hispaania äriühingutele, kellel on välismaine tütarettevõte. Testid on sisuliselt samad, kuid artikkel, mis on suunatud OÜ eraomanikule ja viitab ainult LIS artiklile 100, tsiteerib füüsilisele isikule äriühingute reegleid.
Kaks tingimust, mis peavad olema mõlemad täidetud. Kontroll: osalus kapitalis, omakapitalis, tulemustes või hääleõigustes vähemalt 50 protsenti, otse või kaudselt, üksi või koos seotud isikute ja üksustega, sealhulgas abikaasa ja teise astme sugulased. Ainuosanik on 100 protsendi juures, seega see tingimus on alati täidetud. Madal maksustamine: välismaise üksuse asjaomaselt tulult tegelikult tasutud maks on väiksem kui 75 protsenti sellest, mida Hispaania äriühingu tulumaks samalt kasumilt oleks võtnud.
Ja siin on otsene vastus küsimusele, mis lugejal tegelikult on. Eesti OÜ, mis kasumi jätab jaotamata, maksab Eesti äriühingu tulumaksu 0 protsenti, ja 0 jääb allapoole 75 protsenti Hispaania 25 protsendi määrast ehk allapoole 18,75 protsenti. Madala maksustamise tingimus on täidetud iga jaotamata kasumi euro osas. Maksu edasilükkamine, mis on Eesti struktuuri kogu äriline mõte, ongi täpselt see, mis Hispaania testi käivitab.
Mida omistatakse, sõltub äriühingust. Artikli 91 lõige 3 loetleb passiivsed kategooriad: kinnisvaratulu, tulu osalustest ja kapitali kolmandatele isikutele andmisest, kapitaliseerimis- ja kindlustustehingud, tööstus- ja intellektuaalomand, kujutise õigused, tehniline abi, rent, tuletisinstrumendid ning finants- ja teenustegevus seotud Hispaania isikutega, mis tekitab neile mahaarvatavaid kulusid. Artikli 91 lõige 4 jätab need omistamata, kui need moodustavad kokku alla 15 protsendi kogutulust, kusjuures krediidi- ja finantstegevus jääb omistatavaks igal juhul.
Artikli 91 lõige 2 on säte, mis otsustab enamiku Eesti juhtumeid. Kui välismaisel üksusel ei ole tulu saamiseks vastavat materiaalsete ja inimlike vahendite korraldust, omistatakse tema tulu tervikuna, mitte ainult passiivsed kategooriad, sealhulgas korduvatest tehingutest saadav tulu. OÜ, millel ei ole Eestis töötajaid, ruume ega tegevust, langeb otse selle alla, ja 15 protsendi alammäär sinna kinni jäänud äriühingut ei päästa.
Väljapääs on artikli 91 lõige 14: korda ei kohaldata, kui üksus on teise ELi või EMP liikmesriigi resident, tingimusel et maksumaksja tõendab, et selle asutamine ja tegevus vastavad kehtivatele majanduslikele põhjustele ja et see tegeleb majandustegevusega. Eesti on ELi liikmesriik, seega on erand põhimõtteliselt kättesaadav. Kaks ausat märkust: see on kahe haruga test ja mõlemad harud tuleb tõendada, ning tõendamiskoormis on sõnaselgelt maksumaksjal. Puhas valdus- või arveldus-OÜ, mida juhitakse Hispaaniast ja millel Eestis sisu ei ole, selles testis läbi ei lähe.
Suurem risk: LIS artikkel 8.1 ja tegeliku juhtimise koht
CFC omistamine on alusstsenaarium. Halvem on see, et maksuhaldur peab Eesti äriühingut otse Hispaania maksuresidendiks. LIS artikli 8 lõige 1 teeb äriühingust Hispaania residendi, kui kas või üks kolmest on täidetud: see on asutatud Hispaania õiguse alusel, selle registrijärgne asukoht on Hispaanias või selle sede de direccion efectiva ehk tegeliku juhtimise koht on Hispaania territooriumil, mis tähendab kohta, kus asub kogu tema tegevuse juhtimine ja kontroll.
Kolmas alus seisab omal jalal. Ei loe, et äriühing on registreeritud Eestis Eesti aadressi ja kontaktisikuga: kui Hispaania resident seda Hispaaniast juhib ja kontrollib, on tingimus oma sõnastuse kohaselt täidetud. Hispaania maksuhalduri siduvate selgituste hulgas on täpselt selline juhtum: Eesti residendist äriühing, mille ainuosanik ja juhatuse liige töötab Hispaanias kodust, ning seisukoht, et tegeliku juhtimise koht võib olla Hispaanias. Me ei suutnud selle selgituse numbrit ja kuupäeva kätte saada ja me ei hakka seda välja mõtlema. Paluge oma Hispaania nõustajal viide üles otsida.
Praktikas vaadatakse asju, mida maksuhaldur ei ole ühte avaldatud nimekirja pannud. See on praktikute kokkuvõte, mis tuleneb tegeliku juhtimise koha kohtupraktikast:
- Kus juhatuse koosolekud füüsiliselt toimuvad ja kus protokollid alla kirjutatakse
- Kus juhatuse liige tavapäraselt töötab ja elab
- Panga-, raamatupidamis- ja e-residentsuse portaalidesse sisselogimiste IP-aadressid ja asukoht
- Kus lepingud läbi räägitakse ja alla kirjutatakse ning kes need allkirjastab
- Kes pangakontosid tegelikult kasutab ja kus allkirjaõiguslikud isikud asuvad
- Kas Eesti kohalolek on aadressiteenus või päris ruumid ja kas Eestis on kellelgi otsustusõigus
- Kus asuvad kliendid ja tarnijad ning mida näitavad kirjavahetus, e-kirjade päised ja telefonikõned
Kui Hispaania residentsus tuvastatakse, muutub OÜ Hispaania äriühingu tulumaksu maksjaks ülemaailmselt tulult, kohustusega end registreerida, esitada vorm Modelo 200, pidada Hispaania raamatupidamist ja maksta Hispaania äriühingu tulumaksu, lisaks intressid ja trahvid aastate eest, mil seda ei tehtud. Ja maksuleping ei päästa nii, nagu eeldatakse. Hispaania ja Eesti leping kirjutati alla Tallinnas 3. septembril 2003, jõustus 28. detsembril 2004 ja kehtib alates 1. jaanuarist 2005. Füüsiliste isikute puhul annab artikkel 4 tavapärase astmestiku. Äriühingute puhul ei sisalda artikli 4 lõige 3 automaatset tegeliku juhtimise koha tie-breakerit. Pädevad ametiasutused peavad püüdma kokku leppida, arvestades tegeliku juhtimise kohta ja asutamiskohta, ja kui nad kokkuleppele ei jõua, ei ole äriühingul lepingu soodustustele üldse õigust. See on topeltresidentsus ilma leevendusmehhanismita, aastaid kestda võiva menetluse lõpus.
Üks eristus, mida hispaaniakeelne sisu pidevalt hägustab. Nullmaksuga territooriumide üksustele on eraldi Hispaania residentsuse eeldus TRLIRNR artiklis 6. Eesti ei ole nullmaksuga territoorium ja see eeldus Eesti OÜ-le ei laiene. LIS artikli 8 lõige 1 ei ole eeldus, vaid faktiline test selle kohta, kus äriühingut päriselt juhitakse.
Püsiv tegevuskoht, kui residentsus peab
Oletame, et äriühing hoiab Eesti residentsuse alles. Sellel võib ikkagi tekkida Hispaania püsiv tegevuskoht TRLIRNR artikli 13 lõike 1 punkti a ja Hispaania-Eesti lepingu artikli 5 alusel ning teda maksustatakse Hispaanias sellele omistatavalt tulult. Kaks klassikalist käivitajat on püsiv äritegevuse koht, tüüpiliselt juhatuse liikme Hispaania kodu tegevusbaasina, ja sõltuv esindaja, kes sõlmib Hispaanias harilikult lepinguid äriühingu nimel. Hispaania doktriin toetab seisukohta, et mitteresidendist spetsialisti Hispaania kodu võib moodustada püsiva tegevuskoha juba esimesest päevast, kuid olgem selle staatuse suhtes selged: see on üldine doktriin analoogia korras ja me ei leidnud siduvat selgitust just Eesti OÜ püsiva tegevuskoha kohta. Praktikas kolm riski pigem kuhjuvad kui konkureerivad - äriühingu residentsus on halvim, püsiv tegevuskoht vahepealne ja artikli 91 omistamine alusstsenaarium - ja Hispaaniast üksi juhitud OÜ seisab tavaliselt kõigi kolme ees korraga.
Dividendid ja miks Eesti 22 protsenti ei tasaarvestu
Eesti OÜ dividendid on Hispaania residendi jaoks vallasvaratulu ja lähevad säästutulu maksubaasi. 2026. aasta skaala on 19 protsenti kuni 6000 euroni, 21 protsenti 6000st 50 000ni, 23 protsenti 50 000st 200 000ni, 27 protsenti 200 000st 300 000ni ja 30 protsenti üle 300 000. 30 protsendi aste tuli seadusega Ley 7/2024, de 20 de diciembre, kehtivusega alates 1. jaanuarist 2025, ja 2026. aastal ei ole see muutunud.
Eesti poolel maksustatakse jaotatud kasum 22 protsendiga, mis arvutatakse netoväljamaksest suhtega 22/78, nii 2025. kui ka 2026. aastal. Varasem soodusmäär 14/86 ja 7 protsendi suurune kinnipeetav maks füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt kaotati alates 2025. aastast; kinnipidamine jääb ainult siis, kui äriühing jaotab edasi enne 31. detsembrit 2024 saadud dividende, mis olid maksustatud 14/86 määraga. Kui olete näinud 2026. aasta kohta numbrit 24, on see aegunud: see kajastas ajutist julgeolekumaksu, mille Riigikogu tühistas 19. juunil 2025 enne jõustumist.
Ja nüüd koht, mis maksab päris raha ja millest asutamise hetkel kellelegi ei räägita. Eesti 22 protsenti ei tasaarvestu teie Hispaania maksuga ja selleks on kolm teineteisest sõltumatut põhjust. See on äriühingu tulumaks jaotavalt äriühingult, mitte teie dividendist kinnipeetav maks. Lepingu artikkel 23 lubab Hispaanial arvestada maha Eestis tasutud tulumaksu, mille on tasunud see resident, ja eraldi juriidilise isiku tasutud maks ei ole teie tasutud maks. Ja Eesti ei pea mitteresidendist füüsilisele isikule makstavalt dividendilt 22/78 korras maksustatud kasumist mingit maksu kinni, seega ei ole allikariigi maksu, mida Hispaania saaks arvesse võtta. Lepingu artikkel 10 seab allikariigi maksule laeks 5 või 15 protsenti, kuid need on laed, mida Eesti ei kasuta.
Tehke arvutus 100 euro suuruse jaotamiseelse kasumi pealt. Eesti võtab 22. Teie saate 78 ja Hispaania võtab sellelt täie säästutulu määra ilma mahaarvamiseta, tüüpilise maksumaksja puhul umbes 21 kuni 23 protsenti. Kogukoormus jääb kuskile 38 kuni 40 protsendi kanti. Sama tulu Hispaania SLi kaudu teenituna ja jaotatuna, riigisisese topeltmaksustamise mahaarvamisega, tuleb välja 21 kuni 23 protsendi juures. Hispaania residendile, kes kavatseb kasumit jaotada, on Eesti OÜ oluliselt halvem kui Hispaania SL, mitte parem. Struktuuril on arvutuslik eelis ainult seni, kuni kasum tõesti äriühingusse jääb, ja just jaotamata jätmise püüdmiseks LIRPF artikkel 91 kirjutatud ongi.
Kus meie töö lõpeb
Me oleme Eesti raamatupidajad. Me ei anna Hispaania maksuarvamusi, me ei esita Hispaanias deklaratsioone ja miski eespool ei ole teie Hispaania tuludeklaratsiooni seisukoht. Hispaania maksupositsioon vajab Hispaania asesor fiscal-i ja see töö kuulub asutamisele eelnevasse aega, mitte kahe aasta tagusesse. Meie teeme Eesti poole: OÜ raamatupidamise ja majandusaasta aruande, Eesti deklaratsioonid, sisu tõendava dokumentatsiooni, mille põhjal artikli 91 lõiget 14 ja LIS artikli 8 lõiget 1 lõpuks hinnatakse, ning numbrid, mida teie Hispaania nõustaja küsib - omakapital 31. detsembri seisuga, viimane kinnitatud bilanss, kolme aasta kasum kapitaliseerimistesti jaoks ja väljamaksete ajalugu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Eesti äriühing tuleb deklareerida vormil Modelo 720?
Jah, kui vastav plokk ületab 31. detsembri seisuga 50 000 eurot. Eesti OÜ osalus on plokk 2, RGAT artikkel 42 ter, tunnus V. Aken on 1. jaanuarist 31. märtsini järgmisel aastal ja väärtus leitakse varamaksu reeglite järgi, sealhulgas keskmise kasumi kapitaliseerimisega 20 protsendiga.
Kas Modelo 720 trahvid kaotati?
Konfiskeeriva iseloomuga trahvid kaotati. Pärast Euroopa Kohtu otsust C-788/19 ja seadust Ley 5/2022 on 150 protsendi suurune proportsionaalne trahv, eraldi karistuskord üldise maksuseaduse lisasättes 18 ja piiramatu tagasivaade kadunud. Kehtib tavakord artiklites 198 ja 199: 20 eurot andmeühiku kohta, alammäär 300, ülemmäär 20 000, vabatahtlikul hilinenud esitamisel pool sellest.
Kas Hispaania CFC reeglid kohalduvad Eesti äriühingule?
Võivad kohalduda. Füüsilise isiku puhul on reegel LIRPF artikkel 91, mitte LIS artikkel 100. Kontroll on vähemalt 50 protsenti koos seotud isikutega ja madala maksustamise test võrdleb välismaist maksu 75 protsendiga Hispaania maksust. Jaotamata kasumilt maksab OÜ 0 protsenti, seega test on täidetud. Välja viib ainult artikli 91 lõike 14 ELi erand ja maksumaksja peab tõendama mõlemad harud.
Kas ma võin Eesti äriühingut Hispaaniast juhtida?
Mitte ohutult. LIS artikli 8 lõige 1 teeb äriühingust Hispaania residendi, kui tegeliku juhtimise koht on Hispaanias, ja see alus seisab omal jalal sõltumata registreerimiskohast. Kui see rakendub, muutub OÜ Hispaania äriühingu tulumaksu maksjaks ülemaailmselt tulult ja peab esitama vormi Modelo 200. Hispaania ja Eesti lepingus ei ole äriühingutele automaatset tie-breakerit.
Kas Eesti 22 protsenti tasaarvestub Hispaania dividendimaksuga?
Ei. See on äriühingu tulumaks jaotavalt äriühingult, mitte teie dividendist kinnipeetav maks, lepingu artikkel 23 arvestab maha ainult Hispaania residendi enda tasutud maksu ja Eesti ei pea mitteresidendist füüsilise isiku dividendilt midagi kinni. Jaotatud kasumi kogukoormus jääb 38 kuni 40 protsendi kanti.
Kas ma pean oma Eesti äriühingu kohta esitama Modelo 232?
Füüsilise isikuna ei pea. Modelo 232 esitavad äriühingu tulumaksu maksjad, Hispaanias püsiva tegevuskohaga mitteresidendid ja teatavad välismaised tulu omistamise korra üksused. See rakendub ainult siis, kui teil on ka Hispaania äriühing, kes Eesti omaga tehinguid teeb, ja siis esitab selle Hispaania äriühing, mitte teie.
SildidEesti ettevõte Hispaania residentModelo 720 Eesti OÜHispaania CFC reeglidtegeliku juhtimise koht HispaaniaEesti dividendid Hispaanias
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.