Eesti ettevõte, mille omanik on Ladina-Ameerikas

Huvi Eesti äriühingute vastu Ladina-Ameerikas on päris ja mõõdetav, mitte turundusväide. Brasiilia, Argentina, Mehhiko, Tšiili ja Uruguay kohta avaldatud programmi arvud näitavad taotluste kasvu 23 protsenti ja äriühingute asutamise kasvu 45 protsenti nelja kuu jooksul, kusjuures Mehhikos on 464 e-residenti ja 130 asutatud äriühingut, Argentinas 636 ja 210, Tšiilis 196 ja 59 ning Uruguays 56 ja 15. Need on 2025. aasta arvud ja allikaartiklil ei olnud selget avaldamiskuupäeva, seega võtke neid suurusjärguna, mitte jooksva näiduna.

Järgnev on see osa, mille reklaammaterjal vahele jätab. Eesti äriühingu asutamine Ladina-Ameerika omanikuga on juriidiliselt lihtne ja enamiku omanike jaoks ei tähenda see üldse maksusäästu. Selle otsustavad kolm allpool olevat küsimust ja esimene neist ei ole üldse maksuküsimus.

E-residentsus Mehhikost, Colombiast ja Argentinast

Kõlblikkuse osas on vastus selge. Mehhiko, Colombia, Argentina, Tšiili ja Peruu on kõik kõlblikud ja ükski neist ei ole piiratud. Taotlusi ei vaadata läbi kümne riigi kodanikelt, kellest ükski ei asu Ladina-Ameerikas, ning Venemaa ja Valgevene kohta kehtib eraldi kord. Ühelgi Ladina-Ameerika kodakondsusel kodakondsuse tõkkeid ei ole.

Praktiline piirang on kättesaamine, sest digi-ID kaart tuleb kätte võtta isiklikult koos biomeetriaga. São Paulosse ja Buenos Airesesse saadetakse kaarte, kuid ainult mõned korrad aastas, ja seda korraldab Politsei- ja Piirivalveamet. Mehhikos, Colombias, Tšiilis ega Peruus väljastuskohta ei ole. Mehhiko taotleja peab reisima kas Ladina-Ameerika väljastusaknasse, kui see on plaanis, või Eesti saatkonda või konsulaati mujal. Arvestage see oma ajakavva sisse enne kõike muud ja kontrollige ametlikku väljastuskohtade nimekirja taotlemise hetkel, mitte artikli järgi.

Mehhiko: REFIPRE ja LISR artiklid 176 kuni 178

Mehhikol on välismaiste kontrollitavate äriühingute reeglid ja need on selle küsimuse keskmes. Kord on REFIPRE, regimenes fiscales preferentes, LISR artiklid 176 kuni 178, VI jaotise I peatükis. Enne kui tulu Mehhiko residendile omistatakse, peavad olema täidetud kaks testi.

Tulutest, artikkel 176. Tulu on REFIPRE tulu, kui seda välismaal ei maksustata või maksustatakse tulumaksuga, mis on väiksem kui 75 protsenti maksust, mis oleks Mehhikos kohaldunud II või IV jaotise alusel.

Kontrollitest, artikkel 176. Maksumaksja peab teostama tegelikku kontrolli, mis on olemas, kui on üle 50 protsendi hääleõigustest, vetoõigus või üle 50 protsendi osakute väärtusest; üle 50 protsendi õigustest varale või likvideerimisel jaotatavale kasumile; ühepoolne võimalus määrata koosoleku või juhtimise otsuseid; finantsaruannete konsolideerimine; või kaudne kontroll vaheüksuste kaudu, kes vastavad mõnele eeltoodust. Seotud isikute õigused liidetakse 50 protsendi arvestusse.

Aktiivse äritegevuse erand ja kus see läbi kukub

Väljapääs on olemas ja see on kitsam, kui kõlab. Artikkel 176 jätab REFIPRE kohaldamata välismaisele üksusele, kes tegeleb actividades empresariales ehk äritegevusega, kui passiivne tulu ei ületa 20 protsenti kogutulust. Päriselt tegutsev Eesti OÜ, millel on tegelik kaubandustulu ja alla viiendiku tulust passiivne, võib korra alt välja jääda.

Sellel on kaks piiri. Erand ei kehti, kui üle 50 protsendi üksuse tulust on Mehhiko allikast või tekitas Mehhikos mahaarvamisi. Seega OÜ, mille kliendid on peamiselt Mehhiko äriühingud, on halvim võimalik asjaolude kombinatsioon: täpselt see juhtum, mille jaoks reegel on kirjutatud. Ja Mehhiko test on mehaaniliselt teistsugune kui Euroopa oma. Hispaanial ja teistel ELi riikidel on ELi residentidest üksustele sisu ja kehtivate majanduslike põhjuste erand. Mehhikol ei ole ELi erandit üldse. Euroopa Liidus olemine ei anna siin midagi; loeb ainult tulu koosseis.

Mehhikol on Eestiga maksuleping olemas

Just siin eksib enamik Eesti äriühingutest rääkivast hispaaniakeelsest sisust, tavaliselt eeldades, et lepingut ei ole. See on olemas. Mehhiko Ühendriikide ja Eesti Vabariigi vaheline leping kirjutati Mexicos alla 19. oktoobril 2012, avaldati föderaalses ametlikus väljaandes 16. detsembril 2013 ja on jõus ning kehtib alates 1. jaanuarist 2014. Eesti rahandusministeerium loetleb seda kehtivate lepingute hulgas.

Lepingu artikli 10 dividendimäärasid me lepingu tekstist kätte ei saanud ja me ei hakka neid pakkuma. Ametlik väljaanne blokeerib automaatse allalaadimise ja kaubanduslikud lepingubaasid on tasulised. Kindel on lepingu olemasolu, allakirjutamise kuupäev, avaldamiskuupäev ja jõustumine. Paluge Mehhiko nõustajal määrad dekreedist välja otsida, enne kui mingit väljamakset modelleerite.

Mida lepingu olemasolu tegelikult annab, on residentsuse tie-breaker, vastastikuse kokkuleppe menetlus, teabevahetus, lepingu püsiva tegevuskoha lävendid ja allikariigi maksu laed. Mida see ei anna, on mingit leevendust REFIPRE suhtes. CFC kord toimib residendist osaniku, mitte välismaise äriühingu suhtes ja maksuleping seda üle ei kirjuta. Lepingu olemasolu on tõesti parem kui selle puudumine, kuid keegi ei tohiks lugeda seda mööduspääsuna artiklist 176.

Mida Mehhiko resident peab deklareerima

Maksukohustusest eraldi on ka deklareerimiskohustus. LISR artikkel 178 nõuab Mehhiko residentidelt, kes aasta jooksul osalesid otse või kaudselt välismaises üksuses, esitada Declaracion Informativa Multiple, lisa 5, de los Regimenes Fiscales Preferentes.

• Tähtaeg: veebruar iga aasta kohta eelneva aasta eest, kusjuures maksuameti üldreegel 3.19.5 pikendab seda kolme järgneva kuu sisse, mis annab praktiliseks lõpptähtajaks mai
• Kohaldamisala on laiem kui ainult REFIPRE tulu: see hõlmab soodusrežiimide tulu, tulu 90st või enamast loetletud territooriumist ja osalusi maksuläbipaistvates välismaistes üksustes ja struktuurides
• [Kinnitamata] Me ei suutnud kinnitada trahve lisa 5 esitamata jätmise eest ega seda, kas Eesti OÜ esineb kuskil loetletud territooriumide nimekirjas. Ei peaks esinema, kuna Eesti ei ole loetletud madala maksuga territoorium, kuid seda tuleb kontrollida kehtiva maksukorralduse üldakti lisa järgi

Üht asja Mehhikos ei ole ja see on valuutakontroll. Peeso on vabalt konverteeritav ning välisvaluuta hoidmisele ja ülekandmisele ega välismaise üksuse omamisele piiranguid ei ole. Kohustused on siin teabelised ja maksualased, mitte valuutakontrolli omad. Esquemas reportables kord föderaalse maksuseadustiku artiklites 197 kuni 202 võib ulatuda teatavate piiriüleste skeemideni, kuid me ei kontrollinud kehtivaid lävendeid ega seda, kas lihtne OÜ asutamine on iseenesest teatatav skeem, seega käsitage seda Mehhiko nõustajale suunatud lahtise küsimusena, mitte lõpliku vastusena.

Colombia: ECE kord algab 10 protsendist

Colombial on samuti CFC reeglid ja sissepääsu poolest on need kolmest karmimad. Kord regimen ECE, entidades controladas del exterior, maksuseadustiku artiklid 882 kuni 893, kehtib alates 2017. aastast.

Artikkel 883 püüab kinni Colombia maksuresidendid, kellel on otsene või kaudne osalus 10 protsenti või rohkem ECE kapitalis või tulemustes. See on tunduvalt allpool Mehhiko ja Hispaania 50 protsenti ning haarab vähemusosanikke, kes mujal ei oleks CFC probleemi lähedalgi. Iga Colombia resident, kellele kuulub Eesti OÜ, jääb juba osaluse poolest korra alla. Artikkel 882 määratleb kontrollitava üksuse kontrolli kaudu, hõlmates majanduslikult seotud isikuid, ning koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid ja soodusrežiimid on asjakohased tegurid.

Artiklid 884 ja 885 omistavad passiivse tulu selle tekkimisel ning tekib eeldus, et kogu üksuse tulu on passiivne, kui passiivne on 80 protsenti või rohkem sellest. Ja lepingute poolel lohutust ei ole: Colombial ei ole Eestiga topeltmaksustamise vältimise lepingut. Seda ei ole Eesti rahandusministeeriumi kehtivate lepingute nimekirjas.

Argentina: artikkel 130 ja valuutapiirangud

Argentina rahvusvahelise maksuläbipaistvuse reeglid on seaduse Ley 20.628 2019. aasta terviktekstis artiklis 130, mis lisati seadusega Ley 27.430. Ülesehitus on lähemal Hispaania ja Mehhiko mustrile ja sissepääse on mitu:

• Osalus 50 protsenti või rohkem üksuse omakapitalis, tulemustes või hääleõigustes, millest loobutakse, kui residendil on õigus üksuse varaga käsutada, õigus valida või tagandada enamik juhatusest või otsene õigus selle kasule
• Ükskõik milline osalus, kui 30 protsenti või rohkem üksuse varast on passiivsed investeeringud, mis toodavad Argentina allikast tulu, mis on mitteresidentidele maksuvaba
• Madala maksu test 75 protsenti: välismaine maks alla 75 protsendi äriühingu tulumaksust, mis oleks kohaldunud Argentina õiguse alusel, koos ümberlükatava eeldusega koostööd mittetegevate või madala maksuga jurisdiktsioonide kohta
• Passiivse tulu test 50 protsenti aasta tulust või tulu, mis tekitab seotud Argentina residentidele mahaarvatavaid kulusid
• Sisu test, mis kohaldub, kui üksusel puudub oma tegevuseks vajalik materiaalsete ja inimlike vahendite korraldus

Eesti OÜ, mis jätab kasumi jaotamata, kukub nullmääraga läbi 75 protsendi testist, ja sisuta OÜ kukub läbi ka sisu testist. Kinni jääb mõlemat teed pidi. Ka Argentinal ei ole Eestiga lepingut.

Argentina on ka ainus siinne riik, kus valuutakontroll otsust päriselt mõjutab. Cepo cambiario kaotati eraisikute suhtes 2025. aasta aprillis ja argentiinlased on sellest ajast ostnud ligi 45 miljardit USA dollarit. Äriühingute piirangud jäid 2026. aasta seisuga kehtima ja nende kaotamise ajakava ei ole teatatud. Kui teie struktuuri Argentina pool on äriühing, mitte eraisik, on see elav tegevuspiirang, mitte joonealune märkus, ja seda tuleb kontrollida tegutsemise kuupäeva seisuga.

Kellele see sobib ja kellele mitte

Eestil on jõus 66 topeltmaksustamise vältimise lepingut. Selles piirkonnas on nimekirjas ainult Mehhiko. Colombial, Argentinal, Tšiilil, Peruul ja Brasiilial ei ole ühtegi. Lepingu puudumine tähendab, et residentsuse tie-breakerit ei ole, kui mõlemad riigid äriühingut endale nõuavad, vastastikuse kokkuleppe menetlust ei ole, allikariigi maksu laed puuduvad, lepingu püsiva tegevuskoha lävendit ei ole ja selle asemel kohaldub riigisisene õigus, mis on tavaliselt laiem, ning jääb üle ainult ühepoolne leevendus.

Selle taustal on aus jaotus järgmine. Eesti äriühing võib olla mõistlik siis, kui äri tegelikult Eestist tegutseb või vähemalt on siin päris inimesed ja päris otsustamine, kui kliendid on ELis või rahvusvaheliselt hajutatud, mitte koondunud koduriiki, kui passiivne tulu on väike osa käibest ja kui omanik soovib eurodes pangandust ja ELi suunatud juriidilist isikut ärilistel, mitte maksualastel põhjustel. Mehhikos võib selline asjaolude kombinatsioon mahtuda ka aktiivse äritegevuse erandi alla.

See ei sobi omanikule, kelle kliendid on peamiselt tema enda riigis, sest just seda Mehhiko erand välistab ja just seda püüavad mujal sisu testid. See ei sobi puhtale valdus- või arveldusvahendile, millel ei ole töötajaid ega ruume. See ei sobi kellelegi, kelle plaan on jätta kasum äriühingusse maksustamata, sest just selle edasilükkamise kõik kolm CFC korda ära võtavad. Ja Colombia residendile ei sobi ka väike vähemusosalus, sest 10 protsenti on juba piisav.

Üks piir meie poolelt. Me oleme Eesti raamatupidajad. Me ei anna Mehhiko, Colombia ega Argentina maksuarvamusi ega esita nendes riikides deklaratsioone. REFIPRE positsioon, ECE positsioon või artikli 130 positsioon vajab sealset nõustajat ja see töö kuulub asutamisele eelnevasse aega, mitte kahe aasta tagusesse. Meie teeme Eesti poole: äriühingu raamatupidamise ja majandusaasta aruande, Eesti deklaratsioonid, sisu tõendava dokumentatsiooni, mille põhjal neid kordi lõpuks hinnatakse, ja numbrid, mida teie kodune nõustaja küsib.

Korduma kippuvad küsimused

SildidEesti ettevõte Ladina-Ameerikaste-residentsus MehhikoMehhiko CFC reeglidMehhiko ja Eesti maksulepingColombia ECE reeglid

Tagasi artiklite juurde