Kas Eesti tütarettevõte vähendab Saksa ettevõtte maksu? Jaotatud kasumi pealt umbes kaheksa protsendipunkti võrra. Eesti OÜ ei maksa jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt midagi ning väljamakselt 22%, mis arvutatakse netoväljamaksest suhtega 22/78. Saksa ettevõte maksab umbes 30%, kui liita kokku ettevõtte tulumaks, solidaarsuslisand ja ettevõtlusmaks. Raha pealt, mis lõpuks välja tuleb, on seega 22 protsenti umbes 30 protsendi vastu. Raha pealt, mis jääb ärisse, on kokkuhoid kogu maks nii kaua, kui see sinna jääb.
See peakiri kehtib ainult kahel tingimusel ja mõlemad on nõudlikud. Tulu peab Saksa CFC-reeglite mõttes olema tõeliselt aktiivne ja Eesti äriühingul peavad Eestis olema päris inimesed ja päris ruumid. Kui üks neist ei pea, ei ole tulemus lihtsalt neutraalne, vaid halvem kui mitte midagi teha: Saksamaa maksustab kasumi tekkimisel umbes 30 protsendiga ja Eesti võtab väljamaksel ikkagi 22 protsenti. Määr 22 on kahe aastaga kaks korda liikunud - kavandatud tõus 24 protsendini jäeti 2025. aasta septembris ära - seega kinnitage kehtiv määr enne arvutamist üle.
Hinzurechnungsbesteuerung: kuidas Saksa CFC-reeglid Eesti OÜ-ni jõuavad
Reeglid on AStG paragrahvides 7 kuni 14, mis kirjutati ATAD-i ülevõtmise seadusega ümber. Kontroll paragrahvi 7 mõttes tähendab, et Saksamaal täieulatuslikult maksukohustuslane isik üksi või koos lähedaste isikutega paragrahvi 1 lõike 2 tähenduses omab otse või kaudselt üle 50 protsendi hääleõigustest, nimikapitalist või õigusest kasumile või likvideerimisjaotisele. ATAD-i ülevõtmise seadus muutis selle kõigi Saksa osanike koondtestist osanikupõhiseks testiks ja kitsendas seda. Paragrahvi 7 lõige 4 loeb isikud siiski seotuks, kui nad tegutsevad kooskõlastatult, nii et Saksa asutajate ring ei saa osalust lihtsalt tükeldada.
Madala maksustamise lävend paragrahvi 8 lõikes 5 langetati 25 protsendilt 15 protsendile miinimummaksu direktiivi (EL) 2022/2523 ülevõtmise seadusega, mis jõustus 28. detsembril 2023. Seda kohaldatakse vahetulule, mis tekib välismaise äriühingu majandusaastal, mis lõpeb pärast 31. detsembrit 2023, mis paragrahvi 10 lõike 2 tõttu tähendab kalendriaastaga äriühingu puhul maksustamisperioodi 2024. Eesti nullmäär jaotamata kasumilt jääb 15 protsendist selgelt allapoole. Paragrahvi 8 lõike 5 kolmas lause nõuab arvesse võtta nõudeid, mida riik annab väljamakse korral, kuid see kirjutati tagastussüsteemide, näiteks Malta oma, jaoks ega päästa Eestit, kus maksu ei tagastata, vaid see väljamaksel just tekibki.
Siit tuleb kaks järeldust, mis tõmbavad eri suunda. Eesti maksu edasilükkamine ongi see, mis madala maksustamise testi käivitab - täpselt see omadus, mis riigi atraktiivseks teeb. Kuid madalalt maksustatud ei tähenda maksustatavat. Saksamaa nõuab lisaks, et tulu oleks paragrahvi 8 lõike 1 aktiivsuskataloogi mõttes passiivne. Tõeliselt aktiivne ärikasum ei satu maksustamisele kunagi, olgu määr milline tahes. Üks hoiatus: ühtegi avaldatud Saksa lahendit, mis otsesõnu ütleks, et Eesti maksu edasilükkamine on nende reeglite mõttes madal maksustamine, ei ole. See on seaduse teksti väga tõenäoline lugemine, sest koormust mõõdetakse tulu tekkimise aastal, kuid kohtupraktikas kinnistumata.
Aktiivsuskataloog ja kaks punkti, mis tabavad päris ettevõtteid
Paragrahvi 8 lõige 1 loetleb üheksa aktiivse tulu kategooriat. Ainult kataloogist välja jääv tulu on vahetulu ja ainult seda saab juurde arvata. Põllumajandus ja metsandus on puhtad. Samuti tootmine, töötlemine, koostetööd, energia tootmine ja maavarade kaevandamine: Saksa kontsern, mis peab Eestis päris tootmis- või koostetegevust, ei puutu CFC-probleemi üldse. Häda on selles, et kaks kuju, mille Saksa kontsern Eesti tütarettevõttele kõige loomulikumalt annab, on kataloogis esmapilgul passiivsed.
- Punkt 4, kaubandus. Passiivne siis, kui Saksa maksukohustuslane või temaga seotud isik tarnib kauba OÜ-le või võtab selle temalt. See on kontsernisisese vahendamise lõks ja see tabab tavalist juhtumit, kus Eesti müügiettevõte ostab kauba oma Saksa emaettevõttelt. Väljapääs on kvalifitseeritud ärikorraldus, kus turul osalevad ka kolmandad isikud
- Punkt 5, teenused. Passiivne siis, kui teenuse osutab Saksa maksukohustuslane või temaga seotud isik. Eesti arendus-, tugi- või tagatoameeskond, kes esitab arveid ainult Saksa emaettevõttele, jääb otse siia sisse. Väljapääs on sama: korraldage OÜ nii, et ta teenindab päriselt ka kolmandaid isikuid
- Punkt 6, rent ja litsentsimine. Kinnisvara rentimine on passiivne. Intellektuaalomandi litsentsimine on passiivne, kui OÜ ei ole ise teadus- ja arendustööd teinud. Eestisse pargitud intellektuaalomand, mida OÜ ise ei loonud, annab passiivset tulu nullmääraga, mis on täpselt see muster, mille jaoks reeglid on kirjutatud
Punktid 3, 7, 8 ja 9 katavad pangad ja kindlustajad, paragrahvi 8b lõikega 1 KStG hõlmatud dividendid, osaluste võõrandamise kasumi ja ümberkorraldamiskasumi ning järgivad sama loogikat. Kuid just punktid 4 ja 5 tabavad ettevõtteid, kus ei ole midagi kunstlikku. Tarneahel emaettevõttelt tütarettevõttele või tütarettevõte, kelle ainus klient on ema, ei ole agressiivne planeerimine. Nii algab enamik kontserne. Aktiivsuskataloogi mõttes on see passiivne seni, kuni te ei ehita sisse päris kolmandate isikute äri.
80 000 euro suurune Freigrenze ja miks üks euro loeb
Paragrahv 9 jätab väikesed summad välja. Passiivne tulu alla 80 000 euro, tingimusel et see ei ületa ka 10 protsenti brutotulust, jääb juurdearvamisest välja. See katab päris kauplemisettevõtte, kellel on kõrval mõõdukas juhuslik passiivne tulu.
Lugege sõna tähelepanelikult. Paragrahv 9 sätestab Freigrenze, mitte Freibetrag - piirmäära, mitte maksuvaba summa. 79 999 euro juures ei arvata juurde midagi. 80 001 euro juures satub maksustamisele kogu summa, mitte ületav osa. Astmestikku ega osalist leevendust ei ole, seega üks hilinenud litsentsitasu või üks intressilaekumine võib muuta kogu aasta tulemuse.
Mis juurdearvamine tegelikult maksma läheb
Paragrahv 10 arvutab juurdearvatava summa Saksa reeglite järgi. Seejärel maksustatakse see ilma soodustusteta, mida Saksa äriühing tavaliselt ootaks. Paragrahvi 8b lõige 1 KStG sellele ei kohaldu, samuti ei kohaldu paragrahvi 9 punkt 7 GewStG, seega on see täies ulatuses maksustatav. Paragrahvi 7 seitsmes lause GewStG allutab selle ettevõtlusmaksule ja välismaist maksu ettevõtlusmaksust maha arvata ei saa. Kogukoormus on umbes 30 protsenti: ettevõtte tulumaks 15 protsenti, solidaarsuslisand ja ettevõtlusmaks umbes 14 protsenti. Selle vastu ei ole ühtegi Eesti maksu tasaarvestada, sest jaotamata kasumilt ei ole midagi tasutud.
Paragrahv 11 annab hilisemal väljamaksel vähendussumma, mida arvestatakse juurdearvamise korrektsioonimahuna, ja lõige 5 vähendab ka ettevõtlusmaksu baasi. Vaadake aga järjekorda. Saksamaa maksustab esimesena, umbes 30 protsendiga. Seejärel võtab Eesti väljamaksel 22 protsenti. Eesti maksu arvessevõtmine on puudulik. See on päris majanduslik topeltmaksustamine, mitte teoreetiline risk, ja just seepärast läheb ebaõnnestunud Eesti struktuur kallimaks kui selle ehitamata jätmine.
Sisu erand paragrahvi 8 lõikes 2 ja kiri, mis aitab
Paragrahvi 8 lõige 2 on Saksamaa viis üle võtta ATAD-i artikli 7 lõike 2 punkt a ja Cadbury Schweppesi loogika. Välismaine äriühing ei ole vahepealne äriühing selle tulu osas, mille kohta maksukohustuslane tõendab, et äriühing tegeleb oma asukoha- või juhtimisriigis olulise majandustegevusega. Mida see nõuab:
- Piisavad asjalised vahendid ja personal Eestis: ruumid, seadmed ja töötajad proportsioonis sellega, mida äriühing tegelikult teeb
- Tegevust teostab omal vastutusel ja piisavalt kvalifitseeritud personal
- Tulu omistatakse OÜ-le ainult ulatuses, milles järgitakse turuväärtuse põhimõtet
- Ei mingit allhanget: erand ei ole kättesaadav, kui tegevust teostavad valdavalt kolmandad isikud
Paragrahvi 8 lõige 3 piirab erandi äriühingutega, mille asukoht või juhtimine on ELis või EMPs, mille Eesti täidab, ja lõige 4 välistab selle riikide puhul, kes teavet ei vaheta, mida Eesti teeb. Tõendamiskoormis lasub kogu aeg maksukohustuslasel, seega peab dokumentatsioon olemas olema enne, kui keegi seda küsib.
Lõplik AEAStG ehk rahandusministeeriumi 22. detsembri 2023 kiri leevendas halduspraktikat kolmel kasulikul viisil. Kodukontor Eestis võib ruumide ja personali nõude täita, mis loeb väikeste kontsernide jaoks, kes renditud kontorit ei suuda põhjendada. Kontserni sisekordade ja juhtimisreeglite järgimine iseenesest iseseisvuse nõuet ei murra. Ja allhange sama riigi seotud isikutele on lubatud, seega Eesti kontserniühingu või Eesti teenusepakkuja kasutamine ei käivita automaatselt allhankekeeldu. Postkastiäriühingut ei tee see kehtivaks. See teeb kaitstavaks tõeliselt väikese, kuid päris Eesti tegevuse.
Dividendid: paragrahv 8b KStG ja ettevõtlusmaks, mis sellest lahku läheb
Kui OÜ kasumit jaotab, on dividend paragrahvi 8b lõike 1 KStG alusel Saksa emaettevõtte juures 95 protsendi ulatuses maksuvaba ja 5 protsenti loetakse lõike 5 alusel mahaarvamisele mittekuuluvaks ärikuluks, nii et tegelik ettevõtte tulumaks on umbes 0,8 protsenti. Lõige 4 nõuab vähemalt 10 protsendi suurust osalust kalendriaasta alguse seisuga; aasta keskel toimunud omandamine, mis viib osaluse 10 protsendini või üle selle, loetakse toimunuks aasta alguses. Alla 10 protsendi on tegemist hajusosaluse dividendiga, mis on täies ulatuses maksustatav.
Ettevõtlusmaks sellele ei järgne. Paragrahvi 8 punkt 5 GewStG lisab maksuvaba summa tagasi, kui ei kohaldu paragrahvi 9 punkt 7 GewStG, ja see nõuab vähemalt 15 protsenti, mida hoitakse tegelikult, ilma igasuguse fiktsioonita, maksustamisperioodi alguse seisuga. Pärast Euroopa Kohtu otsust EV (C-685/16) ja 2020. aasta muudatust kaotati senine tegevusnõue, seega aktiivsustesti enam ei ole; ajastuse ja lävendi tingimused on aga alles. Praktikas tähendab see, et 10 kuni 15 protsendi suurune osalus on ettevõtte tulumaksust vabastatud, kuid ettevõtlusmaksuga täies ulatuses maksustatud.
Sellest tuleneb kaks planeerimispunkti. Hoidke 100 protsenti, mida enamik Saksa kontserne niikuinii teeb. Ja planeerige esimene maksustamisperiood: aasta keskel asutatud OÜ ei saa perioodi alguse seisuga osaluse nõuet sel aastal täita, seega esimese aasta väljamakse võib olla ettevõtlusmaksuga maksustatav, kuigi teise aasta oma enam ei ole. Saksamaa kuulub ema- ja tütarühingute direktiivi alla ja Eesti ei pea dividendidelt niikuinii maksu kinni, seega allikariigis midagi kaotsi ei lähe.
Juhtimise koht rändab koos juhatajaga
Kõige levinum ebaõnnestumine ei ole aktiivsuskataloog, vaid see, kes äriühingut tegelikult juhib. Maksukorralduse seadustiku paragrahvi 10 järgi on juhtimise koht äritegevuse ülemjuhtimise keskpunkt: koht, kus kujuneb otsustav juhtimistahe, mis määratakse selle järgi, kus juhatajad teevad igapäevased faktilised, korralduslikud ja õiguslikud otsused. Liidu rahanduskohtu 20. detsembri 2017 otsus kinnitab, et juhtimine rändab koos juhatajaga ega vaja üldse püsivat äriruumi. Koos paragrahviga 11 registrijärgse asukoha kohta ja KStG paragrahviga 1 tekitab kas asukoht või juhtimise koht Saksamaal täieulatusliku maksukohustuse ülemaailmselt tulult.
Nii on Eesti OÜ, mida juhib Saksamaa resident oma Saksa kodukontorist, Saksa resident. Tulemus on topeltresidentsus, lepingu artikli 4 lõike 3 tie-breaker ja vahepeal Saksa ettevõtte tulumaks ning ettevõtlusmaks ülemaailmselt kasumilt pluss Eesti 22 protsenti väljamakselt. Eesti äriühingut lahti ei lase, sest Eesti residentsus tuleneb ainult asutamisest ja riigisisest juhtimiskoha testi ei ole. 2023. aasta finantskohtu lahend kinnitas, et juhataja kodu võib moodustada tegevuskoha. Pange tähele asümmeetriat: kodukontor, mis teid paragrahvi 8 lõike 2 juures aitab, asub Eestis ja selles töötab inimene, kes seal elab ja seal otsustab, samal ajal kui sama tuba Saksamaal annab maksuhaldurile hoopis juhtimise koha.
Aus kokkuvõte
Eesti tütarettevõte toimib Saksa kontserni jaoks siis, kui Eestis on päris tegevus ja tulu on aktiivne: tootmine või koostetöö punkti 2 alusel või kaubandus ja teenused, mis on üles ehitatud nii, et klientideks on ka kolmandad isikud, mitte ainult emaettevõte. Siis on paragrahvi 8 lõige 2 täidetav, midagi juurde ei arvata ja kontsern hoiab jaotatavalt kasumilt kokku umbes kaheksa punkti ning lükkab edasi kogu maksu selle pealt, mille ta alles jätab. Kapitalinäljas ärile, kes kõik tagasi investeerib, on see edasilükkamine päris raha.
Kontsernile, kes jaotab kasumit igal aastal ja kellel ei ole Eestis muud kui registrikanne, ei anna see midagi. Maksate umbes 30 protsendi asemel 22 ja ostate juurde teise komplekti aruandeid, Eesti raamatupidaja, juhatuse ja lisaühingu igas esitatavas dokumendis. Passiivse tulu puhul on see otseselt kahjulik: null protsenti on madalalt maksustatud, paragrahvi 8 lõiget 2 on puhta intellektuaalomandi- või valdusfunktsiooni jaoks väga raske tõendada, juurdearvatav summa kannab ettevõtlusmaksu ilma välismaise maksu mahaarvamiseta ja paragrahvi 8b lõige 1 KStG sellele ei kohaldu. Ja ärge kunagi kolige olemasolevat kasumlikku funktsiooni. AStG paragrahvi 1 lõige 3b nõuab kogu ülekandepaketi hindamist hüpoteetilise turuvõrdluse abil, parema tõendi puudumisel kehtestatakse kokkuleppevahemiku keskpunkt ja viieaastane liitmisreegel takistab tükikaupa üleviimist. See ühekordne kulu ületab regulaarselt mitme aasta edasilükkamise kasu. Ehitage Eestisse uut tegevust, ärge kolige sinna vana.
Üks piir meie poolelt. Me oleme Eesti raamatupidajad. Me ei anna Saksa maksuarvamusi ega esita Saksamaal dokumente: Saksa maksupositsioon vajab sealset spetsialisti ja ülaltoodud analüüs on täpselt see töö, mis tuleks teha enne midagi asutamist. Meie teeme Eesti poole - OÜ raamatupidamise, aruanded, sisu tõendava dokumentatsiooni, mille põhjal paragrahvi 8 lõiget 2 lõpuks hinnatakse, ja numbrid, mida teie Saksa nõustaja küsib.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Eesti tütarettevõte vähendab Saksa ettevõtte tulumaksu?
Jaotatud kasumi pealt umbes kaheksa punkti võrra: 22 protsenti Eestis umbes 30 protsendi vastu Saksamaal, kui arvestada ettevõtlusmaksu ja solidaarsuslisandit. Jaotamata kasumi pealt lükkub kogu maks edasi. Mõlemad eeldavad, et tulu on AStG aktiivsuskataloogi mõttes aktiivne ja Eestis on päris sisu.
Kas Hinzurechnungsbesteuerung kohaldub Eesti OÜ-le?
Võib kohalduda. AStG paragrahv 7 nõuab Saksa kontrolli üle 50 protsendi ja Eesti nullmäär jaotamata kasumilt jääb allapoole paragrahvi 8 lõike 5 lävendit 15 protsenti. Maksukohustus tekib aga ainult passiivselt tulult, mis jääb paragrahvi 8 lõike 1 aktiivsuskataloogist välja. Tõeliselt aktiivset ärikasumit juurde ei arvata.
Kas Eesti on AStG paragrahvi 8 lõike 5 mõttes madala maksuga riik?
Jaotamata kasumi osas seaduse teksti järgi jah: null protsenti jääb allapoole 15 protsendi lävendit ja koormust mõõdetakse tulu tekkimise aastal. Ühtegi avaldatud Saksa lahendit, mis selle küsimuse otsesõnu lahendaks, ei ole, seega käsitlege seda väga tõenäolise lugemisena, mitte kinnistunud kohtupraktikana.
Mis on AStG paragrahvi 9 80 000 euro suurune Freigrenze?
Passiivne tulu alla 80 000 euro, mis ei ületa ka 10 protsenti brutotulust, jääb juurdearvamisest välja. Tegemist on piirmäära, mitte maksuvaba summaga: 80 001 euro juures satub maksustamisele kogu summa, mitte ainult ületav osa. Astmestikku ega osalist leevendust ei ole.
Kas ma võin Eesti äriühingut Saksamaalt juhtida?
Mitte ilma seda Saksa residendiks tegemata. Maksukorralduse seadustiku paragrahvi 10 järgi rändab juhtimise koht koos juhatajaga ega vaja püsivat äriruumi, seega Saksa kodukontor annab Saksamaale ülemaailmse maksustamisõiguse, samal ajal kui Eesti võtab väljamakselt 22 protsenti.
Kas Eesti tütarettevõtte dividendid on Saksamaal maksuvabad?
Suures osas. Paragrahvi 8b lõige 1 KStG vabastab 95 protsenti ja 5 protsenti loetakse mahaarvamisele mittekuuluvaks kuluks, tingimusel et kalendriaasta alguse seisuga oli osalus vähemalt 10 protsenti. Ettevõtlusmaks nõuab paragrahvi 9 punkti 7 GewStG alusel 15 protsenti tegelikult perioodi alguse seisuga, mida aasta keskel asutamine esimesel aastal täita ei saa.
SildidEesti tütarettevõte Saksa emaettevõteSaksa CFC reeglidAStG paragrahv 8Hinzurechnungsbesteuerung
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.