Miks juhatuse liikme tasu käsitletakse teisiti
Juhatuse liige ei ole töötaja. Töölepingut ei ole, töötamise registri kanne ei toimi samamoodi ja töötuskindlustusmakset ei ole. Kuid tasu on siiski tasu ja seda siiski maksustatakse.
Eesti seisukoht
Eesti ettevõtte makstud juhatuse liikme tasu loetakse üldjuhul Eesti allikast pärinevaks ja Eesti seda üldjuhul maksustab - sealhulgas siis, kui juhatuse liige on mitteresident, kes pole kunagi Eestis käinud. Kohaldub tulumaks 22% ja sotsiaalmaks 33% ning makse deklareeritakse TSD-l mitteresidentide maksetele vastava lisaga.
See üllatab neid, kes eeldavad, et töö tegemine välismaalt viib maksustamisõiguse välismaale. Just juhatuse liikme tasude puhul järgib enamik topeltmaksustamise vältimise lepinguid OECD mudelit, mis annab maksustamisõiguse riigile, kus ettevõte on resident - ehk Eestile.
Praktiline tagajärg: juhatuse liikme tasu on mitteresidendist omanikule tavaliselt kõige kallim viis Eesti ettevõttest raha välja võtta, sest Eesti maksustab selle ja elukohariik sageli samuti, andes ainult Eesti maksu arvestuse.
Sotsiaalkindlustus on eraldi küsimus
Tulumaks ja sotsiaalkindlustus järgivad erinevaid reegleid. EL-is määravad koordineerimismäärused, millise ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem isikule kohaldub, ja A1 tõend on dokument, mis seda tõendab. Kui juhatuse liige on kaetud teise liikmesriigi süsteemiga, võib A1 tõend vabastada Eesti sotsiaalmaksu kohustusest selle tasu osas.
Ilma A1-ta on vaikimisi kohalduv Eesti sotsiaalmaks. Tõendit taotletakse isiku kindlustusriigis, mitte Eestis, ja see võtab aega - seega tasub alustada enne makseid.
Juhatuse liikme tasu, palk või dividend?
- Juhatuse liikme tasu: maksustatakse Eestis, tavaliselt deklareeritav ka elukohariigis, sotsiaalmaksuga, kui A1 ei kohaldu.
- Töötasu: võimalik, kui on olemas tegelik juhatuse rollist eraldiseisev töösuhe, kuid kui tööd tehakse välismaal, on maksulepingu analüüs teistsugune ja võib tekkida püsiva tegevuskoha küsimus.
- Dividend: maksustatakse Eestis ainult ettevõtte tasandil 22/78 määraga, kusjuures kogukulu määrab seejärel elukohariigi käsitlus.
Enamiku mitteresidendist omanik-juhtide jaoks kombineerib tõhus lahendus tagasihoidliku juhatuse liikme tasu, kui seda on sisulistel või sotsiaalkindlustuse põhjustel vaja, ning dividendid ülejäänu osas. Mis on optimaalne, sõltub täielikult elukohariigist.
Mida dokumenteerida
- Juhatuse otsus tasu määramise kohta.
- Maksuresidentsuse tõendid, kui taotletakse maksulepingu soodustust.
- A1 tõend, kui kohaldub teise liikmesriigi sotsiaalkindlustus.
- Tõendid selle kohta, kus tööd tehakse, mis loeb, kui kunagi tõstatatakse püsiva tegevuskoha küsimus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas juhatuse liikme tasu maksustatakse Eestis, kui juhatuse liige elab välismaal?
Üldjuhul jah. Eesti ettevõtte makstud juhatuse liikme tasu on tavaliselt Eesti allikast ja enamik maksulepinguid annab juhatuse liikme tasude maksustamisõiguse ettevõtte residentsusriigile.
Kas saan vältida Eesti sotsiaalmaksu juhatuse liikme tasult?
Kui juhatuse liige on kaetud teise EL liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga ja tal on kehtiv A1 tõend, saab Eesti sotsiaalmaksu kohustuse selle tasu osas vabastada.
Kas juhatuse liige vajab töölepingut?
Ei. Juhatuse liikme suhe on ühinguõiguslik, mitte töösuhe, ja töölepingut ei nõua.
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.