Kas Eesti tütarettevõte vähendab Soome ettevõtte maksu? Alustage arvutusest, sest Soome emaettevõtte jaoks on vastus kolmest kõige ebasoodsam. Eesti OÜ ei maksa jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt midagi ning väljamakselt 22%, mis arvutatakse netoväljamaksest suhtega 22/78. Soome maksustab ettevõtte kasumit 20 protsendiga. Seega väljamakse alusel ei ole Eesti tütarettevõte üldse kokkuhoid. See on kaks protsendipunkti kahjumit, enne kui arvestada teise riigi teise äriühingu ülalpidamise kulu.
Alles jääb maksu edasilükkamine ja ainult see. Kuni kasum on Eesti äriühingu sees, ei maksta midagi, nii et raha jääb ärisse tööle, selle asemel et sealt igal aastal lahkuda. Ärile, mis investeerib kõik tagasi, on sellel päris nüüdisväärtus. Kontsernile, mis maksab igal aastal koju dividendi, on see puhas kulu. Määr 22 on kahe aastaga kaks korda liikunud - kavandatud tõus 24 protsendini jäeti 2025. aasta septembris ära - seega kinnitage kehtiv määr enne arvutamist üle.
Väliyhteisölaki: Soome pani kontrolli piiriks 25 protsenti
Soome CFC-reeglid on seaduses laki ulkomaisten väliyhteisöjen osakkaiden verotuksesta ehk väliyhteisölaki 1217/1994, mis kirjutati seadusega 1364/2018 sisuliselt ümber ja jõustus ATAD-i ülevõtmisena 1. jaanuaril 2019; edasi muudeti seda 1. jaanuarist 2022 väljaspool EMP-d asuvate lepinguriikide osas. Kontroll VYL 2 § 1 mom mõttes tähendab vähemalt 25 protsenti hääleõigustest, kapitalist või õigusest kasumile või väljamaksetele, otse või kaudselt, üksi või koos seotud isikutega.
See lävend jääb selgelt allapoole ATAD-i nõutavat 50 protsendi miinimumi ja allapoole Saksamaa üle 50 protsendi testi. Soome läks nõutavast kaugemale. Soome äriühing, kellel on Eesti OÜ-s vähemusosalus 25 protsenti, on juba korra sees. See üllatab lugejat, kes on esmalt vaadanud Briti või Saksa reegleid ja eeldanud, et kontroll tähendab enamust. Soome CFC-probleemi tekkimiseks ei pea Eesti äriühing teile kuuluma.
3/5 test ja miks Eesti nullmäär jääb sellest allapoole
VYL 2 § küsib, kas üksuse tegelik maksustamistase on väiksem kui kolm viiendikku tasemest, mis kohalduks Soome residendist üksusele. Test käib kahes etapis. Kõigepealt arvutatakse üksuse tulu tema enda raamatupidamise põhjal Soome reeglite järgi ümber ja korrutatakse Soome ettevõtte tulumaksu määraga, et saada hüpoteetiline Soome maks. Seejärel võrreldakse seda tegelikult tasutud välismaise maksuga. Praeguse 20 protsendi määra juures on lävend 12 protsenti. Kasumi säilitanud Eesti äriühing ei ole midagi tasunud, seega jääb ta joonest allapoole, ja maksuameti juhendis ei ole väljamaksepõhistele süsteemidele erandit.
Üks areng väärib märkimist ja sama palju väärib sellele mitte tuginemist. 28. aprillil 2026 avaldati ettepanek langetada Soome ettevõtte tulumaksu määra 20 protsendilt 18 protsendile, konsultatsioon lõppes 25. mail 2026 ja esimest korda kohalduks see maksuaastal 2027. 2026. aasta septembri seisuga on see endiselt eelnõu ja ei ole vastu võetud. Kui see läbi läheb, langeb CFC lävend 12 protsendilt 10,8 protsendile, mis nullmäära maksvale äriühingule midagi ei muuda ja teeb väljamakse võrdluse veelgi halvemaks: 22 protsenti Eestis 18 protsendi vastu kodus.
Hoiatus, mis kuulub selle analüüsi iga versiooni juurde. Ühtegi avaldatud Soome ega Saksa lahendit, mis otsesõnu ütleks, et Eesti maksu edasilükkamine on CFC-reeglite mõttes madal maksustamine, ei ole. Järeldus tuleneb seaduse sõnastusest ja sellest, et koormust mõõdetakse tulu tekkimise aastal, ning nii eeldavad Soome praktikud. See on seaduse väga tõenäoline lugemine, mitte kinnistunud kohtupraktika.
Soome ei võtnud kasutusele mingit alammäära
See punkt otsustab enamiku väikeseid juhtumeid ja just seda ei ole Soome kliendile tõenäoliselt öeldud. ATAD-i artikli 7 lõige 3 lubas liikmesriikidel väikesed üksused välja jätta: raamatupidamislik kasum kuni 750 000 eurot või kasumi ja tegevuskulude suhe kuni 10 protsenti. Soome ei võtnud kumbagi võimalust.
Seega ei ole Soomes vastet Briti 500 000 naela suurusele väikese kasumi erandile ega Saksa 80 000 euro suurusele piirmäärale. Soome emaettevõte ei saa tugineda sellele, et ta on väike. Eesti tütarettevõte, mille aastane kasum on paar tuhat eurot, on väliyhteisölaki all täpselt samadel tingimustel kui suur äriühing, ja ainus asi, mis ta sealt välja viib, on sisu. Just see väljajätt teeb Soome 0 kuni 5 miljoni euro vahemikus ettevõtte jaoks struktuurselt kolmest karmimaks: Ühendkuningriigis lahendab väikese kasumi erand enamiku väikeseid struktuure enne väravani jõudmist ja Saksamaal teeb piirmäär juhusliku passiivse tulu osas sarnast tööd, Soomes ei ole aga midagi, mille peale kukkuda.
Sisu erand VYL 3 § alusel, mis on ainus päris väljapääs
EMP üksuse puhul jätab VYL 3 § korra kohaldamata, kui äriühing on todellisuudessa asettautunut ehk tegelikult asutatud ja tegeleb seal tõesti majandustegevusega. Kolm tingimust, mis peavad olema täidetud koos:
- Ruumid, seadmed ja varad või vahendid, mis vastavad tegevusele. Bürooruum, mida äriühing päriselt kasutab ja päriselt kontrollib, mitte aadress kirjaplangil. Postkastiäriühingud kukuvad läbi juba siin
- Piisav personal Eestis, kes on pädev äri iseseisvalt ajama
- See personal teeb operatiivotsused iseseisvalt. Soomes tehtavate otsuste ettevalmistamisest ei piisa
EMP üksuse puhul täiendavat sektori- ega tegevuspiirangut ei kohaldata. Musta nimekirja, teabevahetuse ja sektori tingimused mõjuvad ainult väljaspool EMP-d, seega hinnatakse Eesti äriühingut ainult asutatuse järgi. Keskse maksukomisjoni lahendid on kinnitanud, et ka investeerimistegevus võib olla majandustegevus, kui üksuse varad ja töötajad vastavad sellele, mida ta tegelikult teeb. Erand on kohaldamisalalt helde ja tõendamise osas andestamatu: see tahab näha Eestis inimesi, kes otsustavad.
TVL 9 § lõige 8 on Soome kliendi suurim üksikrisk
Tavaliselt ei lähe valesti CFC-reeglid. Valesti läheb see, kus äriühingut tegelikult juhitakse. Seadus 1188/2020 lisas TVL 9 §-le lõike 8, mis jõustus 1. jaanuaril 2021 ja teeb välismaise üksuse Soomes täieulatuslikult maksukohustuslaseks, kui tema tosiasiallinen johtopaikka ehk tegeliku juhtimise koht on Soomes. Pange tähele, et see on väliyhteisölaki-st erinev seadus. Neid aetakse pidevalt segamini ja 2021. aasta muudatus kuulub tulumaksuseadusesse, mitte CFC-seadusesse. Tegeliku juhtimise koht on koht, kus asub juhatus või muu organ, mis teeb igapäevase juhtimise kohta tippotsuseid, ja seda hinnatakse tervikuna.
Maksuameti seisukoht on täpne ja just seepärast loeb see rohkem kui kõik eelnev. Esmane on see, kus tippjuhtkond tegelikult koguneb, ja kui juhatuse liikmed osalevad koosolekutel videosilla kaudu Soomest, viitab see üldjuhul sellele, et tegeliku juhtimise koht on Soomes. Tegelik otsustamiskoht kaalub üles vormilise koosolekukoha. Ja kui osanik teeb sisulisi juhtimisotsuseid Soomest hoolimata sellest, et juhatuse liikmed on välisriigi residendid, võib tegeliku juhtimise koht ikkagi olla Soomes.
Reegel nõuab siiski püsivust. Juhuslik otsustamine tegeliku juhtimise kohta ei loo ja ainuüksi see, et juhid elavad Soomes, iseenesest ei piisa. Kuid klassikaline muster, kus Soome asutaja registreerib Eesti OÜ ja juhib seda Helsingist, on täpselt see, mille jaoks TVL 9 § 8 vastu võeti. Tagajärg on Soome ülemaailmne maksustamine 20 protsendiga koos Soome deklareerimis- ja raamatupidamiskohustustega ning Eesti 22 protsenti väljamakselt selle otsa. Eesti äriühingut lahti ei lase, sest Eesti residentsus tuleneb ainult asutamisest ja riigisisest juhtimiskoha testi ei ole. Soome ja Eesti lepingu tie-breaker lahendab küsimuse tegeliku juhtimise koha järgi, mis ongi vaidluse ese.
Dividendid on EVL 6a § alusel maksuvabad, kuid Eesti 22 protsenti on lõplik kulu
Kui OÜ kasumit jaotab, on saaja poolel olukord hea. EVL 6a § alusel koheldakse ELi või EMP äriühingu dividende, mis on hõlmatud ema- ja tütarühingute direktiiviga, samamoodi kui riigisiseseid dividende ja need on täies ulatuses maksuvabad. Eesti osaühing on loetletud direktiivi 2011/96/EL I lisa A osas, seega direktiivi tee on avatud ja allikariigis maksustamine ei ole vabastuse tingimus. Eesti ei pea mitteresidendile makstavalt dividendilt niikuinii maksu kinni. Hübriidipiirang ei mõju, sest Eesti väljamaksemaks ei ole maksja jaoks mahaarvamine. Üldine kuritarvituse vastane reegel kehtib: vabastust ei anta, kui üks peamisi eesmärke on soovimatu maksueelis ja skeemil puudub tegelik majanduslik sisu.
Siin on konks. Eesti 22 protsenti kannab OÜ ise, seda ei peeta emaettevõttelt kinni, ja Soome dividend on maksuvaba, seega ei ole midagi, mille vastu seda tasaarvestada. See on lõplik ja hüvitamata kulu raha koju toomisel. Just seepärast on aus võrdlus jaotatud kasumi pealt tegelikult 22 protsenti 20 protsendi vastu, mitte null protsenti 20 vastu, millega kliendid tulevad. Just see samm jääb vahele.
Eesti filiaal ei anna Soome ettevõttele üldse midagi
Kliendid küsivad vahel, kas filiaal on tütarettevõttest lihtsam. Soome äriühingu jaoks ei ole see lihtsalt lihtsam, vaid mõttetu. Soome kohaldab Soome äriühingute välismaise filiaali tulule mahaarvamise meetodit. Eesti filiaali kasum maksustatakse Soomes tekkimise hetkel 20 protsendiga, arvestades maha Eesti maks, mis on kuni väljamakseni null. Mingit maksu edasilükkamist ei teki. Eesti pool käitub ootuspäraselt, sest Eesti filiaali ehk püsivat tegevuskohta maksustatakse samuti väljamakse alusel, kuid Soome võtab oma 20 protsenti sellest hoolimata kohe. Olgu Eestis kohaloleku põhjendus milline tahes, filiaal ei suuda anda seda ainsat kasu, mille jaoks struktuur olemas on.
Aus kokkuvõte
Eesti tütarettevõte võib Soome kontserni jaoks toimida, kuid tingimused on kitsad ja mõlemad nõudlikud. Vaja on päris Eesti tegevust: ruume, mida äriühing tegelikult kasutab, Eestis palgatud inimesi, kes on pädevad äri ajama, ja operatiivotsuseid, mida need inimesed Eestis teevad. Ja vaja on kasumit, mis jääb äriühingusse, mitte ei lähe igal aastal välja, sest väljamakse pealt on arvutus teie vastu. Kui mõlemad on täidetud, siis VYL 3 § peab, CFC-maks langeb ära ja edasilükkamine on päris raha ärile, mis investeerib kõik teenitu tagasi.
Kui üks neist puudub, ärge ehitage seda. Ilma sisuta tähendavad 25 protsendi kontrollilävend ja alammäära täielik puudumine, et Soome osanikku maksustatakse tema osalt Eesti tulust selle tekkimisel 20 protsendiga, arvestades maha välismaise maksu, mis on null, ja seejärel võtab Eesti raha liikudes 22 protsenti. Äriühingu juhtimine Soomest on veel halvem. Igasugust passiivset tulu, sealhulgas intressi, litsentsitasusid intellektuaalomandilt, mida äriühing ise ei loonud, ja portfellidividende, on VYL 3 § all raske kaitsta ja see on kaetud isegi vähemusosaluse puhul. Ja ärge kolige Eestisse olemasolevat kasumlikku funktsiooni: EVL 51 e § maksustab alates 1. jaanuarist 2020 varade, Soome püsiva tegevuskoha äritegevuse ja maksuresidentsuse üleviimist väljumisväärtuses, ELi ja EMP siseselt viie aastase osamaksega, ja see ühekordne kulu ületab regulaarselt mitme aasta edasilükkamise kasu.
Üks piir meie poolelt. Me oleme Eesti raamatupidajad. Me ei anna Soome maksuarvamusi ega esita Soomes dokumente: Soome maksupositsioon vajab sealset spetsialisti ja ülaltoodud analüüs on täpselt see töö, mis tuleks teha enne midagi asutamist. Meie teeme Eesti poole - OÜ raamatupidamise, aruanded, sisu tõendava dokumentatsiooni, mille põhjal VYL 3 § lõpuks hinnatakse, ja numbrid, mida teie Soome nõustaja küsib.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Eesti tütarettevõte vähendab Soome ettevõtte tulumaksu?
Jaotatud kasumi pealt mitte. Eesti võtab väljamakselt 22 protsenti, Soome määr on 20 protsenti, seega täielik jaotamine läheb kaks punkti kallimaks, mitte odavamaks. Ainus kasu on maksu edasilükkamine ajal, mil kasum on Eesti äriühingus, ja see eeldab Eestis päris sisu.
Kas Soome CFC-reeglid kohalduvad Eesti äriühingule?
Võivad kohalduda ja sisenemislävend on madal. Kontroll VYL 2 § mõttes on vähemalt 25 protsenti häältest, kapitalist või kasumiõigusest, üksi või koos seotud isikutega, ning Eesti nullmäär jaotamata kasumilt jääb allapoole 3/5 lävendit 12 protsenti. Välja viib ainult VYL 3 § sisu erand.
Kas Soome CFC-reeglites on väikeettevõtte erand?
Ei ole. Soome ei võtnud kasutusele kumbagi ATAD-i artikli 7 lõike 3 valikulist erandit, seega ei ole vastet Briti 500 000 naela suurusele erandile ega Saksa 80 000 euro suurusele piirmäärale. Soome emaettevõte ei saa tugineda sellele, et Eesti äriühing on väike.
Kas ma võin Eesti äriühingut Soomest juhtida?
Mitte ilma seda Soome residendiks tegemata. TVL 9 § lõige 8, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2021, maksustab välismaise üksuse ülemaailmset tulu, kui tegeliku juhtimise koht on Soomes, ja Soomest videosilla kaudu peetud juhatuse koosolekud viitavad üldjuhul just sellele.
Kas Eesti tütarettevõtte dividende maksustatakse Soomes?
Ei. EVL 6a § alusel on ema- ja tütarühingute direktiiviga hõlmatud ELi või EMP äriühingu dividendid täies ulatuses maksuvabad ja Eesti osaühing on loetletud direktiivi I lisa A osas. Üldine kuritarvituse vastane reegel kehtib siiski, kui skeemil puudub tegelik majanduslik sisu.
Kas Soome ettevõttele on filiaal parem kui tütarettevõte?
Ei. Soome kohaldab välismaise filiaali tulule mahaarvamise meetodit, seega maksustatakse Eesti filiaali kasum Soomes 20 protsendiga selle tekkimisel, arvestades maha Eesti maksu, mis on kuni väljamakseni null. Filiaal ei anna mingit maksu edasilükkamist.
SildidEesti tütarettevõte Soome emaettevõteSoome CFC reeglidväliyhteisölaki ja Eestitegeliku juhtimise koht
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.