Eesti ettevõte võtab tööle inimese, kes elab Soomes. Või olemasolev töötaja kolib Hispaaniasse ja jätkab tööd. Või arendaja veedab pool aastat pere juures Saksamaal. Kõigis nendes variantides küsib omanik meilt sama asja: kas me lihtsalt jätkame Eesti palgaarvestust? Vastus on vahel jah, sageli ei, ja põhjus, miks see kõigub, ei sõltu peaaegu üldse sellest, kuidas leping on kirjutatud.
Sotsiaalkindlustus otsustatakse ainult ühes riigis ja selle valib töö tegemise koht
ELis, EMPs ja Šveitsis koordineerib sotsiaalkindlustust määrus (EÜ) 883/2004. Selle esimene põhimõte on, et inimene on kaetud korraga ühes liikmesriigis, mitte kahes ja mitte mitte üheski. Artikli 11 lõike 3 punkt a annab seejärel põhireegli: pädev on see riik, kus tööd tegelikult tehakse.
Lugege seda põhireeglit tähelepanelikult, sest just selles on kogu probleem. See ei räägi sellest, kus tööandja on registreeritud. See ei räägi sellest, kus leping alla kirjutati, millise riigi õigust see nimetab või millises valuutas palka makstakse. Töötaja, kes istub laua taga Helsingis, töötab Soomes, ükskõik mida Eesti ettevõte eelistaks. Kui ükski allpool toodud erand ei kohaldu, on pädev süsteem Soome oma ja kohustus selle täitmiseks on tööandjal, mitte töötajal.
Tulumaks järgib teist reeglit ja just seetõttu eksitakse
See on kõige levinum viga, mida me näeme, ja see on mõistetav viga. Palgaarvestus tundub ühe asjana, seega eeldatakse, et üks vastus katab kõik. Ei kata. Sotsiaalkindlustus järgib määrust 883/2004. Töötasu tulumaks järgib kahe riigi vahelist maksulepingut, tavaliselt selle artiklit 15, koos tuttava testiga füüsilise viibimise ja 183 päeva läve ümber.
Kaks eri akti, kaks eri testi, kaks võimalikku vastust. Nii võib töötaja täiesti korrektselt jääda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi, kuigi tema palk on maksustatav elukohariigis, või vastupidi. Kumbki tulemus ei ole viga ega seadusauk; see on lihtsalt see, mida kaks reeglistikku annavad, kui neid eraldi rakendada, ja eraldi tulebki rakendada.
Kui võtate sellelt lehelt kaasa ühe asja, võtke see. Ärge järeldage ühest vastusest teist. Leidke sotsiaalkindlustuse riik määruse 883/2004 järgi ja seejärel tulumaksu riik maksulepingu järgi, kahe eraldi tööna. Esimese õigeks saamine ja eeldus, et teine tuleb järele, on täpselt see tee, mille lõpus tööandja võlgneb kinnipeetud maksu riigis, kus ta kunagi registreerunud ei ole.
Eesti liitus piiriülese kaugtöö kokkuleppega 1. veebruaril 2026
See on pildi kõige värskem ja kõige kasulikum osa ning suur osa enne käesolevat aastat kirjutatud Eesti juhenditest ei maini seda üldse.
Olemas on mitmepoolne raamkokkulepe määruse 883/2004 artikli 16 lõike 1 kohaldamise kohta harjumuspärasele piiriülesele kaugtööle. See kehtib alates 1. juulist 2023 ning Soome, Saksamaa ja Hispaania on olnud osalised juba sellest esimesest päevast. Eesti liitus hiljem: Eesti jaoks jõustus kokkulepe 1. veebruaril 2026.
Kokkulepe lubab töötajal teha kaugtööd oma elukohariigist vähem kui 50% kogu tööajast nii, et pädevaks sotsiaalkindlustussüsteemiks jääb tööandja riik ehk Eesti. Enne kokkulepet oli kahes riigis töötava inimese puhul asjakohane lävi 25%, mis tähendas, et üks päev nädalas kodus teises riigis oli sageli piisav, et kogu juhtum välismaale viia. Kokkuleppe alusel on tegelikku ruumi: kaks päeva nädalas kaugtööd Helsingist või Madridist võib jääda Eesti süsteemi sisse.
Kolm tingimust, mis praktikas loevad. See ei ole automaatne: tööandja ja töötaja taotlevad seda ühiselt. A1 antakse ja on endiselt vajalik, nii et paberitööd vähemaks ei jää, ainult tulemus on parem. Ja mõlemad riigid peavad olema osalised, mis Eesti tööandja jaoks tähendab, et oluline kuupäev on veebruar 2026, mitte juuli 2023.
Kolm teed, mis hoiavad töötaja Eesti süsteemis
Neid on täpselt kolm ja need ei kattu. Esimene kasulik samm on välja selgitada, millisel neist te olete.
| Tee | Õiguslik alus | Piir | Tüüpiline juhtum |
|---|---|---|---|
| Lähetus | Määrus 883/2004 art 12 | Kuni 24 kuud | Saadetud välismaale kindla projekti jaoks |
| Töö kahes või enamas riigis | Määrus 883/2004 art 13, lävi määruse 987/2009 art 14 lõikes 8 | Alla 25% tööajast või tasust elukohariigis | Reisib pidevalt, elab ühes riigis, töötab mitmes |
| Harjumuspärane piiriülene kaugtöö | Raamkokkulepe art 16 lõike 1 alusel | Alla 50% kogu tööajast elukohariigis | Elab välismaal, töötab osa nädalast kodust |
Lähetus artikli 12 alusel on vanim ja kitsaim tee. See kestab kuni 24 kuud ja ainult siis, kui tööandja tegeleb lähetavas riigis olulisel määral tegevusega, otsene töösuhe kestab kogu aeg, eeldatav kestus on algusest peale alla 24 kuu ja töötaja ei asenda teist lähetatud inimest. 24 kuust kaugemale minek on võimalik, kuid vajab kahe riigi vahelist eraldi artikli 16 kokkulepet, mis on läbirääkimine, mitte vorm.
Töö kahes või enamas liikmesriigis artikli 13 alusel sõltub sellest, kas oluline osa tegevusest toimub elukohariigis. Oluline on defineeritud, mitte jäetud hinnangu küsimuseks: rakendusmääruse (EÜ) 987/2009 artikli 14 lõige 8 seab selle vähemalt 25 protsendile tööajast või töötasust. Alla 25% elukohariigis jääb pädevaks tööandja riik. Sellest alates või üle selle võtab elukohariik kogu juhtumi, kaasa arvatud mujal tehtud töö osa.
Arvutus on seal halastamatu ja tasub teha ausalt. Üks päev nädalas kodus on 20% ja jääb tööandja riiki. Kaks päeva on 40% ja ei jää. Just see järsk piir on probleem, mille pehmendamiseks kaugtöö kokkulepe kirjutati, ja seetõttu on 50% tee nüüd, kui Eesti on sellega liitunud, tavaliselt see, mille poole sihtida.
A1 tõend ja see, mida selle puudumine tegelikult tähendab
Ükski kolmest teest ei tööta pelgalt väite alusel. Dokument, mis tõendab, millise riigi süsteem inimest katab, on A1 tõend, ametlikult vormikohane dokument A1. Eestis väljastab selle sotsiaalkindlustusamet. Taotleda saab digitaalselt eesti.ee kaudu või paberil ning tingimustele vastav elektrooniline taotlus saab vastuse tavaliselt järgmisel tööpäeval, muudel juhtudel kuni 30 päeva jooksul.
Järgmine tööpäev on piisavalt kiire, et tõendita töötamiseks ei ole ühtegi head põhjust, ja see on praktiline mõte. A1 ei ole vormitäide, mille järele hiljem jõuab. See on tõend, mida välisriigi ametiasutus või inspektor otsib, ja ilma selleta kehtestab põhireegel end uuesti: töötaja töötab oma riigis ja kehtib selle riigi süsteem ning tööandja võlgneb maksed seal. Taotlege enne, kui korraldus algab, mitte pärast seda, kui keegi küsib.
Soome, mille kohta meilt kõige rohkem küsitakse
Eesti ja Soome vahel on 85 kilomeetrit ja väga paljudel Eesti ettevõtetel on keegi teisel pool. Nii et tasub olla konkreetne selles, mis on Soome seisukoht siis, kui ükski A1 inimest Eestis ei hoia.
Soome eläketurvakeskus ehk pensionikeskus ütleb lähtepunkti otse välja: Soomes töötav töötaja peab olema kindlustatud Soomes ning ei ole vahet, mis on töötaja kodakondsus või kus asub tööandja. Välismaine tööandja peab korraldama ja tasuma Soome kohustusliku sotsiaalkindlustuse, kaasa arvatud töötasupõhise pensionikindlustuse, ning teatama tasud Soome tuluregistrisse. Üks paindlikkus on olemas: tööandja võib töötajaga kokku leppida, et töötaja võtab Soomes kohustusliku kindlustuse tööandja eest volikirja alusel.
See on vaikimisi olukord ja just seda A1 kõrvale lükkab. Hankige A1 ja inimene jääb Eesti süsteemi. Ärge hankige ja Eesti ettevõte on omandanud Soome palgakohustuse, tavaliselt seda märkamata ja tavaliselt avastades selle mõni kuu hiljem.
Saksamaa ja Hispaania, kus me ütleme teile, mida me ei tea
Mõlemad on kaugtöö kokkuleppe osalised ja on olnud seda alates 2023. aasta juulist, nii et 50% tee on avatud Eesti tööandjale, kelle töötaja on ükskõik kummas riigis. Struktuurne pilt on sama nagu Soomes: ilma A1-ta ootab riik, kus tööd tehakse, et inimene kindlustatakse seal, ja kohustus on tööandjal.
Mida Saksa ja Hispaania süsteemid seejärel detailides nõuavad, millised registrid, millised tähtajad, millised esitamised, seda me kirjeldama ei hakka, sest me ei ole seda kontrollinud ja Eesti raamatupidamisbüroo, kes improviseerib Saksa sotsiaalkindlustuse menetlusel, ei ole teile midagi väärt. Meie töö on korda teha Eesti pool ja määruse 883/2004 küsimus ning öelda teile selgelt, millises punktis on vaja nõustajat teises riigis. Hispaania või Saksa palgaregistreeringu jaoks saabub see punkt vara.
Püsiv tegevuskoht, risk, mida keegi hinda ei arvesta
Palgaküsimuse taga peidab end teine küsimus. Teises riigis kodust töötav töötaja võib teatud asjaoludel luua tööandjale seal maksustatava kohaloleku ehk püsiva tegevuskoha, mis on ettevõtte tulumaksu, mitte palga probleem, ja palju kallim.
Me teadlikult ei anna teile selle kohta reeglit ega päevade arvu, sest usaldusväärset ei ole olemas. See sõltub faktidest ja sellest, mida inimene tegelikult teeb, eelkõige sellest, kas ta harjumuspäraselt sõlmib lepinguid või tegutseb ettevõtte sõltuva esindajana. Küll aga ütleme, et risk on tõeline, et seda hinnatakse teises riigis selle riigi õiguse ja asjakohase maksulepingu alusel, ning et müügiroll välismaal väärib korralikku ülevaatamist, tagatoa roll tavaliselt vähem muret. Kui roll on äriline ja korraldus on püsiv, laske see üle vaadata enne, kui see on aasta kestnud.
Mida teha, järjekorras
- Kirjutage üles, kus tööd füüsiliselt tehakse, päevades kuus. Mitte see, mida leping ütleb, vaid koht, kus inimene istub.
- Selgitage välja, milline kolmest teest sobib, kui üldse: lähetus alla 24 kuu, alla 25% elukohariigis või alla 50% kaugtööd raamkokkuleppe alusel.
- Taotlege A1 sotsiaalkindlustusametist enne, kui korraldus algab.
- Eraldi selgitage välja tulumaksu riik maksulepingu järgi. Ärge eeldage, et see kattub sotsiaalkindlustuse vastusega.
- Kui teine riik on milleski pädev, kaasake sealne nõustaja. Seda sammu ei saa Tallinnast vahele jätta.
- Küsige, kas roll loob püsiva tegevuskoha riski, ja käsitlege ärilist rolli teisiti kui administratiivset.
Meie teeme ära sammud üks, kaks, kolm ja neli ning nendest tuleneva Eesti palgaarvestuse. Me teeme piiriülese hinnangu enne esimest makset, mitte pärast seda, kui välisriigi ametiasutus selle tõstatab, sest selle valesti tegemise hind ei ole trahv, vaid tagasiulatuv sotsiaalkindlustuskohustus riigis, kus te registreeritud ei ole. Kui soovite, et Eesti pool oleks korralikult tehtud, kui struktuur on paigas, siis on see meie palgaarvestuse teenus.
Ja kui see, mida te tegelikult tahate, on võtta tööle inimene välismaal, ilma igasuguse Eesti seoseta, öelge seda varakult. Mõnikord on aus vastus see, et Eesti tööleping on vale instrument ja teil on vaja kohalikku employer of record teenust, mida meie ei müü ja millest me teid ümber veenma ei hakka.
Korduma kippuvad küsimused
Minu töötaja elab Soomes ja töötab minu Eesti ettevõttele. Kus makstakse palgamaksud?
Vaikimisi Soomes, sest määrus 883/2004 teeb pädevaks riigi, kus tööd tehakse. Erandid on kuni 24-kuuline lähetus, töö kahes või enamas riigis, kus elukohariigis on alla 25%, või alla 50% kaugtööd raamkokkuleppe alusel, millega Eesti liitus 1. veebruaril 2026. Iga erand vajab A1 tõendit.
Kui palju võib töötaja teisest riigist töötada, enne kui sotsiaalkindlustus liigub?
See sõltub sellest, millise reegli all te olete. Kahes või enamas liikmesriigis töötava inimese puhul on lävi 25% tööajast või töötasust elukohariigis, mis on seatud määruse 987/2009 artikli 14 lõikega 8. Piiriülese kaugtöö raamkokkuleppe alusel on piir alla 50% kogu tööajast, mis on tunduvalt helde.
Kas Eesti on ELi piiriülese kaugtöö kokkuleppe osaline?
Jah, alates 1. veebruarist 2026. Soome, Saksamaa ja Hispaania on olnud osalised alates 1. juulist 2023. Kuna Eesti liitus hiljem, ei maini enne 2026. aastat Eesti tööandjatele kirjutatud juhendid 50% teed sageli üldse.
Kes väljastab Eestis A1 tõendi ja kui kaua see võtab?
Sotsiaalkindlustusamet. Taotleda saab eesti.ee kaudu või paberil ning tingimustele vastav elektrooniline taotlus saab vastuse tavaliselt järgmisel tööpäeval. Muud taotlused võivad võtta kuni 30 päeva. Taotlege enne, kui korraldus algab, mitte pärast.
Kas tulumaks ja sotsiaalkindlustus võivad kuuluda eri riikidesse?
Jah, ja see on pigem tavaline kui erandlik. Sotsiaalkindlustuse otsustab määrus 883/2004 ja tulumaksu maksuleping, tavaliselt artikkel 15 koos oma 183 päeva testiga. Need on eraldi küsimused eraldi vastustega, nii et kumbki tuleb omaette läbi mõelda.
Kas välismaal kodust töötav töötaja loob minu ettevõttele püsiva tegevuskoha?
Mõnikord, ja see sõltub faktidest, mitte päevade arvust. Oluline on see, mida inimene teeb, eelkõige kas ta harjumuspäraselt sõlmib lepinguid või tegutseb sõltuva esindajana. Seda hinnatakse teise riigi õiguse ja asjakohase maksulepingu alusel, nii et äriline roll välismaal väärib korralikku ülevaatust ja administratiivne tavaliselt vähem.
Sildidtöötaja töötab teisest riigistA1 tõend Eestikus makstakse sotsiaalmaksu kaugtööEesti ettevõte töötaja välismaal
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.