Ühelauseline vastus on kõigis kolmes riigis sama. Eesti OÜ annab teile maksu edasilükkamise, mitte madalama määra, ja seda ainult siis, kui teil on Eestis päris inimesed ja päris ruumid. Eesti ei võta jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt midagi ning võtab väljamakselt 22%, mis arvutatakse netoväljamaksest suhtega 22/78. Miski selles ei ole madalam määr. See on sama maks hiljem ja kogu kasu seisneb raha kasutamises vahepeal.
Seega ei ole kunagi kasulik küsida, kas Eesti näeb atraktiivne välja. Kasulik on küsida, kas just teie äri jõuab edasilükkamise kunagi realiseerida ja kas struktuur peab vahepeal vastu teie oma riigi CFC-reeglitele ja residentsuse reeglitele. Suure osa meilt küsivate ettevõtete puhul on vastus ei.
Mis täielik jaotamine tegelikult maksab
Alustage rahast, mis kontsernist välja läheb, sest enamik omanikke võtab lõpuks raha välja.
- Ühendkuningriik: põhimäär 25 protsenti üle 250 000 naela, väikese kasumi määr 19 protsenti kuni 50 000 naelani ja nende vahel tegelik piirmäär 26,5 protsenti. Eesti 22 protsendi vastu hoiab täielik jaotamine kokku umbes kolm punkti
- Saksamaa: umbes 30 protsenti, kui liita kokku ettevõtte tulumaks 15 protsenti, solidaarsuslisand ja ettevõtlusmaks umbes 14 protsenti. 22 protsendi vastu hoiab täielik jaotamine kokku umbes kaheksa punkti
- Soome: 20 protsenti. 22 protsendi vastu läheb täielik jaotamine kaks punkti kallimaks. Soome emaettevõte, kes jaotab igal aastal, jääb kahjumisse, mitte kasumisse
Seejärel lisage samm, mis jääb peaaegu alati vahele. Eesti 22 protsenti on OÜ enda ettevõtte tulumaks, mitte emaettevõttelt kinnipeetav maks. Kõigis kolmes riigis on saabuv dividend suures osas või täielikult maksuvaba: Ühendkuningriigis CTA 2009 9A osa alusel, Saksamaal 95 protsendi ulatuses paragrahvi 8b lõike 1 KStG alusel ja Soomes täielikult EVL 6a § alusel ema- ja tütarühingute direktiivi kaudu. Seega ei ole kodumaal maksukohustust, mille vastu Eesti maksu tasaarvestada. See on lõplik ja hüvitamata kulu raha koju toomisel. Määr 22 on kahe aastaga kaks korda liikunud, kavandatud tõus 24 protsendini jäeti 2025. aasta septembris ära, seega kinnitage enne arvutamist kehtiv määr üle.
Kus Eesti tütarettevõte päriselt toimib
Neli kuju peavad vastu ja neil on üks ühine joon: Eesti äriühing teeb Eestis midagi päriselt.
- Päris Balti või Põhjamaade turu tegevus. Ruumid, palgatud töötajad, kohapeal tehtud otsused, kliendid piirkonnas. See läbib Briti 4. peatüki kaubandusvälistuse, on Saksa aktiivsuskataloogi mõttes aktiivne ja täidab Soome VYL 3 § sisunõude
- Kapitalinäljas äri, mis investeerib kõik tagasi. Kasu on puhtalt edasilükkamine ja see on päris: raha, mis oleks igal aastal läinud maksuametile, jääb käibekapitali. Soome emaettevõte saab selle ainult sisu olemasolul, sest Soomes väikeettevõtte erandit ei ole
- E-kaubanduse täitmiskeskus Eesti laoga, töötajate ja logistikaga. Saksa kontsern peaks jälgima paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 kontsernisisese vahendamise küsimust, kui emaettevõte nii tarnib kauba kui ka võtab selle
- Päris teenusmeeskond, kes teenindab kolmandaid isikuid. Saksamaal on Saksa emaettevõttele või seotud isikule osutatud teenus paragrahvi 8 lõike 1 punkti 5 alusel passiivne, seega peab OÜ esitama arveid ka väljaspoolsetele klientidele
Aus sõnastus on selline. Kasu seisneb selles, et raha jääb ärisse tööle, selle asemel et minna igal aastal maksuametile. Kui te selle lõpuks välja võtate, maksate 22 protsenti. Kui te seda kunagi välja ei võta, ei maksa te kunagi. Kui te niikuinii kavatsesite igal aastal kasumit jaotada, ei anna see struktuur teile midagi.
Kus see on ainult neutraalne: kulu ilma kasuta
Iga kontsern, kes jaotab kasumit igal aastal. Maksate 20, 25 või umbes 30 protsendi asemel 22 ja saate vastu teise komplekti aruandeid, Eesti raamatupidaja, juhatuse, kontsernisisesed siirdehinnad ja lisaühingu igas esitatavas dokumendis. Saksa emaettevõttel võib kaheksa punkti selle katta. Briti emaettevõttel kolm punkti sageli ei kata. Soome emaettevõtte jaoks on tegemist kahjumiga juba enne, kui nõuetele vastavuse kulu üldse arvesse võtta.
Lisaks on Briti kahju, mis saabub esimesel päeval. Alates 1. aprillist 2023 jagatakse 50 000 ja 250 000 naela suurused piirmäärad seotud äriühingute arvuga ja mitteresidendist äriühing loeb seotud äriühinguna CTA 2010 paragrahvi 18E alusel. Eesti tütarettevõtte asutamine viib need piirid 25 000 ja 125 000 naelani. Briti ettevõte, mille kasum on 100 000 naela, liigub 22 750 naelalt 24 625 naelale: 1875 naela rohkem igal aastal alates registreerimise päevast, enne kui Eesti struktuur on midagi tootnud. Arvutage see läbi enne kõike muud.
Filiaal tütarettevõtte asemel on parimal juhul neutraalne. Soome kasutab välismaise filiaali tulule mahaarvamise meetodit, seega maksustatakse Eesti filiaali kasum Soomes 20 protsendiga selle tekkimisel ja mingit edasilükkamist ei teki. Saksamaa ja Eesti leping vabastab artikli 23 lõike 1 punkti a alusel Eesti püsiva tegevuskoha kasumi, kuid punkt c sisaldab aktiivsusklauslit, mis asendab vabastuse mahaarvamisega, kui brutotulu ei tule peaaegu eranditult AStG paragrahvi 8 alla kuuluvast tegevusest. Ühendkuningriigi puhul teatati 21. mail 2026, et CTA 2009 paragrahvi 18A välismaise püsiva tegevuskoha vabastus muutub valikulisest kohustuslikuks majandusaastatel, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem, ja eelnõud oodati 2026. aasta suvel.
Kus see on otseselt kahjulik
Kolm mustrit maksavad rohkem kui mitte midagi tegemine.
- Igasugune passiivne tulu: intress, litsentsitasud intellektuaalomandilt, mida äriühing ise ei loonud, portfellidividendid, kontsernisisene finantseerimine. Saksamaal on see aktiivsuskataloogi mõttes passiivne, nullmäär teeb selle madalalt maksustatuks, juurdearvatav summa kannab ettevõtlusmaksu ilma välismaise maksu mahaarvamiseta ja paragrahvi 8b lõige 1 KStG sellele ei kohaldu, ning AStG paragrahv 13 ulatub isegi 1 protsendi suuruse osaluseni ilma igasuguse kontrollinõudeta. Soome 25 protsendi kontrollilävend ja alammäära täielik puudumine katavad ka vähemuslikku passiivset osalust. Ühendkuningriigis ei ole 14. peatüki maksuerand kättesaadav ja Eesti ei ole välistatud territoorium, seega seisab teie ees ainult väikese kasumi erandi 50 000 naela suurune mitteärilise tulu lagi, ja see on lagi, mitte astmestik
- Äriühingu juhtimine kodust oma riigis. Ülekaalukalt kõige levinum ebaõnnestumine. Kõigis kolmes on tulemus halvem kui struktuuri üldse mitte ehitada: koduriigi maks ülemaailmselt kasumilt pluss Eesti 22 protsenti väljamakselt, puuduliku leevendusega ja residentsusvaidlusega otsa
- Olemasoleva intellektuaalomandi, kliendibaasi või kasumliku funktsiooni üleviimine. Saksa AStG paragrahvi 1 lõige 3b hindab kogu ülekandepaketi hüpoteetilise turuvõrdluse abil, parema tõendi puudumisel kehtestab kokkuleppevahemiku keskpunkti ja liidab viie aasta tehingud, et takistada tükikaupa üleviimist. Ühendkuningriigis on TCGA 1992 paragrahvid 25 ja 185 ning immateriaalse põhivara reeglid, Soomes EVL 51 e §. Ühekordne väljumismaks ületab regulaarselt mitme aasta edasilükkamise kasu. Ehitage Eestisse uut tegevust. Ärge kolige sinna kunagi vana
Kodust juhtimise puhul on mehaanika erinev, aga sihtkoht sama. Ühendkuningriik kohaldab keskse juhtimise ja kontrolli testi ning Ühendkuningriigi ja Eesti lepingu tie-breaker toimib ainult vastastikuse kokkuleppe kaudu, seega deklaratsioonis seda ei lahenda. Saksamaal paigutab maksukorralduse seadustiku paragrahv 10 juhtimise sinna, kus juhataja otsuseid teeb, ilma et püsivat äriruumi vaja oleks. Soomes teeb TVL 9 § lõige 8 Soomest videosilla kaudu peetud juhatuse koosolekutest viite Soome tegeliku juhtimise kohale ja Soome osaniku sisulised otsused võivad selle kinnitada ka välisriigi residentidest juhatuse kõrval. Eesti äriühingut üheski neist juhtudest lahti ei lase, sest Eesti residentsus tuleneb ainult asutamisest.
Miks e-residentsuse postkastiühingud kukuvad läbi igas testis
E-residentsus on suurepärane viis Eesti äriühingut kaugelt hallata. See ei ole maksustruktuur ja Eesti enda programm ütleb otse, et e-residentsus ei ole sama mis maksuresidentsus. Äriühing, millel on aadress, pangakonto ja Eestis mitte ühtegi inimest, kukub korraga läbi neljal rindel. See ei täida ATAD-i artikli 7 lõike 2 punkti a. See ei täida AStG paragrahvi 8 lõiget 2, mis nõuab ruume, seadmeid ja kvalifitseeritud personali, kes tegutseb omal vastutusel. See ei täida VYL 3 §, mis nõuab Eestis personali, kes teeb operatiivotsused. Ja see ei täida Briti 4. peatüki ärirumide tingimust, mis nõuab füüsilist kohalolekut, mis on mõeldud kestma vähemalt 12 kuud ja on seal peamine tegevuskoht.
Nende kõigi taga seisab sama Euroopa standard kohtuasjast Cadbury Schweppes (C-196/04): tütarettevõte peab vastama tegelikule asutusele, mis on mõeldud tõelise majandustegevuse teostamiseks, koos ruumide, personali ja seadmetega. Iga selles artiklis nimetatud riigisisene sisutest on katse see lause riigi õigusesse kirjutada. Kui te ei suuda oma Eesti äriühingut nende sõnadega kirjeldada, ei päästa teda ükski dokumendi sõnastus.
Milline riik on kõige karmim ja miks
Ettevõttele 0 kuni 5 miljoni euro vahemikus on järjestus Soome, siis Saksamaa, siis Ühendkuningriik.
- Soome on kõige karmim. Kontroll algab 25 protsendist, madala maksu lävend on praeguse 20 protsendi määra juures 12 protsenti ja mingit alammäära ei ole, sest Soome ei võtnud kasutusele kumbagi ATAD-i artikli 7 lõike 3 valikulist erandit. Briti ega Saksa väikeettevõtte leevendusele vastet ei ole, seega vajab Soome klient päris Eesti sisu või struktuur lihtsalt ei toimi. TVL 9 § lõige 8 on suunatud otse sellele mustrile
- Saksamaa on järgmine. Üle 50 protsendi kontrollitest ja 80 000 euro suurune piirmäär aitavad ning aktiivsuskataloog tähendab, et tõeliselt aktiivne tulu ei satu maksustamisele ükskõik millise määra juures. Kuid ettevõtlusmaks juurdearvatavalt summalt ilma välismaise maksu mahaarvamiseta on karistuslik ja paragrahvi 1 lõige 3b teeb iga üleviimise kalliks
- Ühendkuningriik on praktikas kõige leebem. 500 000 naela suurune väikese kasumi erand katab enamiku vahemikust täielikult ja väravate ülesehitus tähendab, et päris ärikasum maksustamisele ei jõua. Konks on seotud äriühingu reegel, kohene kahju, mida peaaegu ükski klient ette ei näe
Üks hoiatus kehtib kõigi kolme kohta. Ühtegi avaldatud Soome ega Saksa lahendit, mis otsesõnu ütleks, et Eesti maksu edasilükkamine on nende reeglite mõttes madal maksustamine, ei ole. Järeldus tugineb seaduse sõnastusele, sellele et koormust mõõdetakse tulu tekkimise aastal, ja praktikute kommentaaridele. See on väga tõenäoline lugemine, mitte kinnistunud kohtupraktika, ja teie oma riigi spetsialist peaks kinnitama, kuidas sealne maksuhaldur seda täna kohaldab.
Mida edasi teha
Küsige järjekorras neli küsimust ja peatuge esimese ei juures. Kas kasum jääb päriselt mitmeks aastaks Eesti äriühingusse või jaotatakse see igal aastal? Kas Eestis on palgatud inimene, kes tegelikult otsustab? Kas tulu on aktiivne ärikasum, mitte intress, litsentsitasud või portfellitootlus? Ja kas tegemist on uue tegevusega, mitte funktsiooniga, mille te Ühendkuningriigist, Saksamaalt või Soomest välja viite? Neli jaatust ja struktuuri tasub korralikult läbi arvutada. Üks eitus ja aus vastus on, et te ei peaks seda ehitama.
Üks piir meie poolelt. Me oleme Eesti raamatupidajad. Me ei anna Briti, Saksa ega Soome maksuarvamusi ega esita neis riikides dokumente: Soome, Saksa või Briti maksupositsioon vajab sealset spetsialisti ja ülaltoodud analüüs on täpselt see töö, mis tuleks teha enne midagi asutamist. Meie teeme Eesti poole - OÜ raamatupidamise, aruanded, sisu tõendava dokumentatsiooni, mille põhjal kõiki neid teste lõpuks hinnatakse, ja numbrid, mida teie koduriigi nõustaja küsib.
Korduma kippuvad küsimused
Millal Eesti äriühing maksu ei säästa?
Alati, kui kasumit jaotatakse igal aastal, kui tulu on passiivne, kui äriühingut juhitakse teie oma riigist ja kui te viite üle olemasolevat kasumlikku funktsiooni, selle asemel et ehitada uut. Nendel juhtudel on struktuur parimal juhul neutraalne ja sageli halvem kui mitte midagi teha.
Kas Eesti äriühing tasub väikeettevõttele end ära?
Ainult siis, kui kasum jääb päriselt mitmeks aastaks äriühingusse ja Eestis on palgatud inimene, kes otsuseid teeb. Eesti annab edasilükkamise, mitte madalama määra: 22 protsenti väljamakselt 25 protsendi vastu Ühendkuningriigis, umbes 30 vastu Saksamaal ja 20 vastu Soomes.
Kas CFC-reeglid kohalduvad Eesti OÜ-le?
Kõigis kolmes riigis võivad, sest nullmäär jaotamata kasumilt jääb allapoole iga madala maksu testi. Erinev on see, mis edasi juhtub: Ühendkuningriik vajab 3. peatüki väravat, Saksamaa vajab, et tulu oleks aktiivsuskataloogi mõttes passiivne, ja Soome tugineb VYL 3 § sisu erandile.
Kas e-residentsuse äriühing pääseb CFC-reeglitest?
Ei. Äriühing, millel on aadress ja mitte ühtegi inimest, ei täida ATAD-i artikli 7 lõike 2 punkti a, AStG paragrahvi 8 lõiget 2, VYL 3 § ega Briti äriruumide tingimust ning ei vasta Cadbury Schweppesi standardile tegelikust asutusest koos ruumide, personali ja seadmetega. Eesti programm ütleb ise, et e-residentsus ei ole maksuresidentsus.
Milline riik kohtleb Eesti tütarettevõtet kõige karmimalt?
Soome. Kontroll algab 25 protsendi suurusest osalusest, madala maksu lävend on praeguse määra juures 12 protsenti ja alammäära ei ole üldse, seega väike Soome kontsern ei saa tugineda oma suurusele. Järgmine on Saksamaa ja kõige leebem on Ühendkuningriik tänu 500 000 naela suurusele erandile.
Kas ma peaksin viima oma intellektuaalomandi Eesti äriühingusse?
Tavaliselt mitte. Väljumismaks kehtib kõigis kolmes riigis ja ühekordne kulu ületab regulaarselt mitme aasta edasilükkamise kasu, kusjuures kõige kallim on Saksa ülekandepaketi hindamine AStG paragrahvi 1 lõike 3b alusel. Sellise intellektuaalomandi litsentsimine, mida Eesti äriühing ise ei loonud, on Saksamaal ka passiivne tulu.
Sildidmillal Eesti ettevõte maksu ei säästaEesti OÜ CFC reeglidkas Eesti ettevõte tasub end äraEesti tütarettevõtte sisu
Üldine teave, mitte maksunõustamine
Artikkel kajastab Eesti õigust näidatud kuupäeva seisuga. Reeglid muutuvad ja asjaolud on erinevad - kinnita oma olukord meiega enne tegutsemist.